Siuru üks eestvedajatest 1919-1920 osales Vabadussõjas 1922 abiellus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf) 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse Siuru rühmitus. Vasakult: Visnapuu, Gailit, Under, Tuglas, Adson . 1920-ndatel Visnapuu reisis palju 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu 1930-ndate keskpaigas kolis naisega Tallinna, kus alustas tööd valitsusametnikuna 22. septembril 1944. aastal põgenes Saksamaale 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta 3.aprillil 1951 suri Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas
Muuhulgas pani ta end kirja Berliini Ülikooli, mis tal küll paraku lõpetamata jäi. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". 1920ndate lõpust 1930ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp 1940-1942 okupeeriti Eesti Vabariik, 1941. aastal küüditati kasutütar, 1942. aastal suri tuberkuloosi Ingi. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni, ent lahkus siiski Tallinnast ja Eestist 22. septembril 1944. aastal ning emigreerus Saksamaale. Viis aastat viibis Visnapuu Saksamaal mitmetes põgenikelaagrites, kus püüdis käima lükata eesti kirjanduselu. 9.oktoobril 1949
ERA- JA MUU ELU 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920-ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus ta luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda* talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp 1940-1942. okupeeriti Eesti Vabariik, 1941. aastal küüditati kasutütar 4-aastase lapsega, 1942. aastal suri tuberkuloosi Visnapuu naine Ing ja nende õnnelik abielu lõppes. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni, ent lahkus siiski Tallinnast ja Eestist 22. septembril 1944. aastal ning emigreerus** Saksamaale. Viis aastat viibis
Üldse on loomingus palju tuulemotiivi. Endiselt, nagu eelnevateski kogudes, on oluline teema isamaa ja rahva saatus. Visnapuu meelest peaks eestlased end Euroopasse võitlema. Luulekogu ,,Päike ja jõgi", loodus- ja armastusluule. 1928 surevad järjest Visnapuu ema ja isa, jättes talle talukoha Luunja lähedal, Tartumaal. Visnapuu lähebki talu pidama, kuid see ei õnnestu. 1930-de keskel on ta jälle Tallinnas, kus teeb ajakirja ,,Varamu". Pakutakse tööd valitsusametnikuna informatsiooni- ja propagandatalituses. 1934 valikkogu ,,Üle kodumäe", milles on loodusluule. 1940-de aastate algus (1940 - 1942) on Visnapuule kurb. Seal vahel sureb ta äi, kaotab kodumaa. 1941 küüditatakse kasutütar ja tolle 4-aastane laps Siberisse. 1942 sureb Ing tuberkuloosi, millest Visnapuu üle ei saagi. Sõja ajal reisib ringi. 1942 kogumik ,,Tuule ema", milles on poeemid ja ballaadid. 1944 on ta viimase hetkeni Tallinnas. 22
annaabi.ee 
