24. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent Ch 2) 25. EL-i vajalikkus: majandus ja poliitika (Hix) Majandusliku poole pealt peetakse suuremad ühiskondi paremateks, kuna seal valitseb suurem geograafiline ja rahvastiku mitmekesisus, mis lubab spetsialiseeruda, rohkem inimesi tööle palgata, tagada suuremat kasvu ja heaolu. Poliitilise poole pealt seevastu peetakse aga väiksemaid ja homogeensemaid ühiskondasid enam valitsevamateks. Kultuuriliselt, religioosselt, etniliselt homogeensemates ühiskondades on enamjaolt harmoonilised poliitilised debatid ja enam ühiseid väärtusi. ELi peetakse märkimisväärseks saavutuseks, mis majandusliku poole pealt omab suurt kontinentaalse mõõduga turgu ning poliitilisest vaatenurgast on tegu mitmetasandilise valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid.
Hix, Simon. 2008. Why the Eu is more necessary than ever'. What's wrong with the EU and how to fix it 8-27. 37 Majandusliku poole pealt peetakse suuremad ühiskondi paremateks, kuna seal valitseb suurem geograafiline ja rahvastiku mitmekesisus, mis lubab spetsialiseeruda, rohkem inimesi tööle palgata, tagada suuremat kasvu ja heaolu. Poliitilise poole pealt seevastu peetakse aga väiksemaid ja homogeensemaid ühiskondasid enam valitsevamateks. Kultuuriliselt, religioosselt, etniliselt homogeensemates ühiskondades on enamjaolt harmoonilised poliitilised debatid ja enam ühiseid väärtusi. ELi peetakse märkimisväärseks saavutuseks, mis majandusliku poole pealt omab suurt kontinentaalse mõõduga turgu ning poliitilisest vaatenurgast on tegu mitmetasandilise valitsemissüsteemiga, mis lubab Euroopa kodanikel teha ühtlaselt nii ELi kui ka enda rahvusriiki puudutavaid otsuseid.
vastuvõtmine. Hix, Simon. 2008. Why the Eu is more necessary than ever'. What's wrong with the EU and how to fix it 8- 27. Majandusliku poole pealt peetakse suuremad ühiskondi paremateks, kuna seal valitseb suurem geograafiline ja rahvastiku mitmekesisus, mis lubab spetsialiseeruda, rohkem inimesi tööle palgata, tagada suuremat kasvu ja heaolu. Poliitilise poole pealt seevastu peetakse aga väiksemaid ja homogeensemaid ühiskondasid enam valitsevamateks. Kultuuriliselt, religioosselt, etniliselt homogeensemates ühiskondades on enamjaolt harmoonilised poliitilised debatid ja enam ühiseid väärtusi. Gabriel Almond, Seymour Martin Lipset ja teised teadlased väitsid 1950 ja 1960 aastatel, et demokraatia saab toimida hästi ainult kas homogeenses ühiskonnas või ühiskonnas, kus on valdkondadevahelise lõhed. mis tähendab, et etnilised, usulised, majanduslikud ja kultuurilised jagunemised kattuvad sedavõrd, et kõik