UUSAEG - kokkuvõte
ellusuhtumine.
Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist,
ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine,
mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis
rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses
rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud).
Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem
parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise
riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni.
Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese
maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi
lõpuga.
Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu.
2