hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng "Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi 1917. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne.
avaliku sektori tulevikunõudluse prognoosimise üsna võimatuks ning seega tunnevad ettevõtted vähem huvi selle vastu, et investeerida TAI-alastesse jõupingutustesse puudumine (Tehnoloogia ja Valitsemine. Märts 2014)). Peamine avaliku sektori innovatsiooni soodustaja on vajadus tegeleda ühiskondlike väljakutsetega. Neile viidatakse sageli kui niinimetatud kurikavalatele ja keerukatele probleemidele, kuna traditsiooniliste hierarhiliste valitsemisstruktuuride ning -mudelite kaudu on neid raske lahendada. Eesti on väike avatud majandusega riik, mis kuulub Euroopa Liitu. See tähendab, et paljud turgude ja poliitikatega seotud otsused ja piirangud tulenevad Euroopa Liidu tasandilt ning need tuleb siseriiklikult vastavalt kohaldada. Selleks, et suuta neid otsuseid muuta, peab väike liikmesriik olema suuteline looma tugeva läbirääkimispositsiooni enda jaoks olulistes
Siseriiklikud töögrupid 25 21. Euroopastumine ja selle valdkonnad (Radaelli ja Kassim) Euroopastumise definitsioonid slaidide põhjal: Lawton 1999: suveräänsuse de jure ülekandmine EL tasandile Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks Risse et al. 2001: eripäraste valitsemisstruktuuride ilmumine ja areng Euroopa tasandil (institutsioonid, poliitikavõrgustikud) Radaelli 2003: formaalsete ja mitteformaalsete reeglite, protseduuride, 26 poliitikaparadigmade, põhimõtete ja normide määratlemise, levimise ja institutsionaliseerimise protsess Veel Radaelli järgi: Euroopastumine- konstrueerimise, hajutamise ja institutsionaliseerumise
Adolf von Baeyeri- Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine. de Laval- leiutas palju lüpsinduse alal, nt koorelahuti Ericsson alustas telefgraafi paigutamisest üle maailma ja lõpetas tänaseks mobiilidega Nobel leiutas dünamiidi ja temast sai alguse Nobeli preemia jagamine Wingqvist tõi kuullaagri ja rulllaagri ja arendas sellega masinate ehitust. Max Weber,- avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Weberi loodud on termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri
annaabi.ee 
