selle muutumist 18. sajandi jooksul. 18. sajandil domineeris absolutistlik valitsemisvorm. Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid
sageli rahvuslus Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Traditsioonide austamine Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia Võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse Uuskonservatism: Majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine Majanduses vähene sekkumine, vabaturumajandus Riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Riigi kritiseerimine rumal ja mõtlematu tegevus Rohelised suhe laiemasse keskkonda Põhiseisukohad: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest
Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist. Neid peavad konservatiivid jätkuvalt ohtlikeks, pidades põhieesmärgiks säilitada ühiskonnasisene stabiilsus, mis peaks olema inimestele parima elu tagatiseks. Uuskonservatism n 1980. aastatel kujunes välja uus- ehk neokonservatism, mida nimetatakse ka uusparempoolsuseks. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. n Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Seega konservatiivid tunnistavad, et majanduses on inimeste konkureeriv egoism hea ning seda ei tule piirata. n Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt teistel seisukohtadel. Konservatiivid leiavad, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle
Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike.
Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike
määramisel). 3.3.2. Koloniaalpärand Enamik B asumaid rajati sel ajal, kui kehtisid kuninglikud hartad, mis lubasid asunikel end mitmel puhul ise valitseda. Nt inglise puritaanide kirjutatud nn Mayfloweri leping. Koloniaalvalitsus kui omavalitsuse ja avatuse taimelava (Ingl lubas 1630. aastast P-Am asumaadel end ise valitseda). Iga asumaa jäi esmalt omavalitsuse põhimõttel toimivaks üksuseks ning 18. saj alguseks oli enamik neist arendanud samalaadse valitsemisstruktuuri. Tüüpiliselt kolmeharuline: kuninga määratud kuberner, seadusandlik kogu ja suht sõltumatu kohtuvõim. Koh omavalitsus koosnes linnade ja maakondade omavalitsustest. 3.3.3. Intellektuaalne pärand Vaimne õhkkond. Austati selliseid mõisteid nagu võrdsus Jumala ees ning inimelu puutumatus põhinesid judaistlik-kristlikel religioossetel traditsioonidel. Viimastest võrsus ühiskonna liikmete vahelise lepingu idee, monarhia umbusaldamine ja vajadus üksikisiku õigusi kaitsva seaduste
annaabi.ee 
