ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel mitte sekkuda riigi majandusse, kaitsta eraomandust ja olla madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt majanduspoliitika ja valitsemisstruktuur peavad olema selgelt eristatud sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide (suguvõsa, naabruskond, kirikukogudused, seltsid jt) rolli riik maksab abirahasid ja toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda. SOTSIAALDEMOKRAATIA pooldab ühiskondlikku õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides
tsentraliseeritud valitsemiskorraga. Teisel puhul on tegemist detsentraliseeritud valitsemissüsteemiga, kus valitseja jagab võimu auväärsest soost ja pikkade tradistioonidega aadelkonnaga. Aadelkond omab maavaldusi (läänid), neil on oma kindel suveräänne seisukoht. Valitseja kui selline on kaugel ainuvõimust. Dareiose puhul oli tegemist puhtalt esimesse kategooriasse kuuluva ainuvalitsejaga. Andes Dareiose vägedele hävitava hoobi, likvideeriti kogu valitsemisstruktuur, sest kogu senine ametnikkond oli harjunud teenima ainult üht isandat, ning senise kadumise järel teeniti lihtsalt uusi valitsejaid, s.o Aleksander Suurt või hiljem tema järeltulijaid. Oht stabiilsusele peitus ainult järeltulijate omavahelistes ambitsioonides, kas igaüks neist jätkas eelneva vaateid ja uuendusi või läks oma radapidi. Hilisemad paralleelid hilisemate riigikorralduste najal toetuvad samadele põhimõtetele.
Selline vastasseis esineb tihtipeale vaidlusttekitavates küsimustes, nagu selleks on tänapäeval näiteks samasooliste abielud. Samas on USA aja jooksul kindlasti liikunud riigikeskse mudeli poole, seda näiteks läbi toetuste, mida keskvalitsus osariikidele pakub. Samuti on osariikidest saanud tänapäeval justkui vahelülid föderaalvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel, mis aitavad kaasa kahe tasandi suhtlusele (Gitelson jt, 1996, lk. 60). Ameerika Ühendriikides on kolmetasandiline valitsemisstruktuur: keskvalitsus, osariikide valitsus ning kohalik omavalitsus (vt joonis 1). Põhiseadusest tulenevalt on riigi valitsemine jagatud keskvalitsuse ja osariikide valitsuste vahel. See tähendab, et kohalikud omavalitsused ei ole põhiseaduses kirjas, kuid sellegi poolest eksisteerivad nad läbi osariikide õigusaktide. (Gitelson jt, 1996, lk. 48, 59, 61). Kohaliku omavalitsuse üksused on maakonna,- linna,- valla,- koolipiirkondade ning eripiirkondade valitsused. (Patterson, 2013, p. 474).