Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
Miks sai alguse perestroika ja glasnost? Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis
Kohtu kontroll seadusandja üle: PS järelvalve, halduskohtute kaudu. Presidendi ja RK liikem kestva võimetuse üle oma ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, seaduseelnõude algatamise kaudu Seadusandlik võim kontrollib kohtuid läbi riigieelarve vastuvõtmise kaudu, seadusandliku tegevuse kaudu ja kohtunike ametisse nimetamise kaudu 45. Kuidas on Eesti valitsemissüsteemis tagatud kohtuniku sõltumatus (sõltumatuse tagatised, kohtuniku kohustused, sotsiaalsed tagatised) ning miks on vajalik, et kohtunikud oleksid sõltumatud? Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust
2.Lugemine vaidlused eelnõu üle, muutatuste hääletamine, otsustatakse kas teise lugemise lõpus tuleb lõpphääletus-> seadus võetakse tavaliselt vastu lihthäälteenamusega. Kui kahest lugemisest ei piisa tuleb kolmas lugemine. 3.Lugemine- seal saavad ettepanekuid teha ainult fraktsioonid ja komisjonid(lihtliige parandusi teha enam ei saa). Kolmandal lugemisel on vähem võimalusi eelnõud muuta kui teisel. 4.4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis. (20.jaanuar 09) *PS: VI ptk $$ 86-101 -Valitsus-täidesaatevvõim- viib ellu vastuvõetud seadused - Vabariigi valitsuse ülesanded: *juhib sise ja välispoliitikat *juhib valitsusasutusi *esitab seaduseelnõusid ja kinnitamiseks välislepinguid *koos riigi eelarve, täidab seda ja annab selle täitmisest aru *valitsus võib anda õigusakte: määrusi ja korraldusi * kuulutab välja eriolukorra 11 ministeeriumi + 2 portfelita ministrit + peaminister = 14 ministrit
.......................................................... 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid ................................................. 5 1.3 Haldusorgan ......................................................................... 6 1.4 Hea halduse mõiste ................................................................................. 6 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng .............................. 8 3. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis ...................................... 11 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? ...................................................... 12 3.2 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? ................................................ 12 4. Eesti riigipead läbi aegade..............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16
Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
lugemine · lõpphääletus a) parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu b) piisab lihthäälteenamusest c) kaalukamate seaduste puhul riigikogu koosseisu häälteenamus · kolmas lugemine a) parandusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid b) vähem võimalusi eelnõu muutalõplik otsus tehakse kiiremini c) II ja III vahel max. üks kuu Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Valitsuse roll on parlamendi omast tugevam Peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest Minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti Kantsler- ametnike hierarhia kõrgemal tasemel, peab tagama ministeeriumi igapäevatöö Valitsuse moodustamine Peaministrikandidaadi nimetab riigipea- peab arvestama mitmete teguritega, nt põhiseadus
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus
demokraatlikud ja sotsiaalsed väärtused Poliitikute ja ametnike suhted – A. –ameerikas on politiseeritud ametnikud ja poliitilised nõunikud, M. –euroopas on taotlus neutraalsusele, kõrgemad ametnikud politiseeritud. Põhjamaades Konsensuslik poliitikakujundamine, ametnike neutraalsus ja suur avalikkuse Kontroll. 64. Võrrelge presidentaalset ja pool-presidentaalselt valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaal ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub „ rahakoti võim“.
ja nende heaolule. 19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust: 1) Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks 2) Muutis inimeste elustiili Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ja jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuse ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus: 1) Sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raha ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele jagama kindla elukvaliteedi. ... elukvaliteedi juures eelistatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldisi elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja karjäärid näiteks institutsioonide kvaliteet: 1) Haridus 2) Tervishoid 3) Turvalisust tagavad institutsioonid)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
hääletatakse täiskogul läbi. Otsustatakse, kas katkestatakse, lõpphääletusele või kolmandale lugemisele o Hääletamine Lõpphääletusel hääletatakse seaduse vastuvõtmise poolt või vastu · President võib vastu võetud seaduse Riigikokku tagasi saata või välja kuulutada avaldatakse Riigi Teatajas 5 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis (4.4) · Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim · Peaminister kõige tähtsam valitsuse liige. Esindab valitsust ja juhib selle tegevust · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus o Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister · Kantsler ministeeriumi tegevjuht o Kindlustab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul, esindab ametnikkonna huvi
pannakse lõpphääletusele või suunata kolmandale lugemisele Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. 3. muudatusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid. Lõplik otsus seaduseelnõu kohta tehakse kiiremini. Riigieelarve seadus võetakse vastu kolme lugemise järel. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Parlamendi roll on tunduvalt vähenenud ja täidesaatva võim tugevnenud. Täidesaatval võimul on rohkem funktsioone ja tugevam aparaat. Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud isikud, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakamad ja aeglased. Seepärast eelistabki valitsus väikseid töörühmi ja eksperte, et poliitilise otsustamise protsess kulgeks kiiremini. Peaminister on kujunenud juhtivaks tipp poliitikuks
- Presidentuuri liige 145. Karjäärisüsteemiks nimet. Bürokraatia mudelit, kus: - Avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgematele. 146. Kõneparlamenti isel: - Avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 147. Klassikalist parlamentalismi isel: - Parlamendiliikme tugev positsioon 148. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on: - Otsuste kaalutletus - Suurem stabiilsus 149. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis - Võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha 150. Weberlikku bürokraatiat isel: - Hierarhilisus - Tööjaotuse süsteemsus 151. Peteri printsiip: - Tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 152. Ministeerium on - haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine - poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 153
10. Riigipeade hulka kuuluvad kuningas ja presidentuuri liige. 11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgemale. 12. Kõneparlamenti iseloomustab avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale. 13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab parlamendiliikme tugev positsioon. 14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on otsuste kaalutletus ja suurem stabiilsus. 15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha. 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab hierarhilisus ja tööjaotuse süsteemsus. 17. Peteri printsiip tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini. 18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine; poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 19
................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
c. suur mõjukus poliitika kujundamisel d. avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab: a. võimude kokkusulamine, b. usaldushääletuse piiramine, c. partei juhib parlamendisaadikut, d. parlamendiliikme tugev positsioon, 14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on a. otsustusprotsessi kiirus b. otsuste kaalutletus c. traditsiooniliste väärtuste säilitamine d. suurem stabiilsus e. otsustusprotsessi läbipaistmatus 15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis a. on president valitud parlamendi poolt b. võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha c. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil d. pole peaministrit 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab a. hierarhilisus b. anonüümsus c. ametikoha päritavus d. tööjaotuse süsteemsus 17. Peteri printsiip a. on olulisim valitsusistungite korralduspõhimõte b. tähistab bürokraatia korralduspõhimõtet c
Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb? Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
vabameelne, mis on näiteks paljudes koolides (mitte kõigis) viinud sellene, et kõik on juba lubatud.... Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on Otto von Bismarck. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini
Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne. Vene tänav. Vene kirik praeguse Botaanikaaia kohal.
ühtsesse natsiooni. Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. sajandi usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse
mõjutades seega laiemalt kogu täidesaatvat võimu esindavate ametnike käitumist. Teisalt on kohtuvõim ise teatud määral mõjutatud presidendist ja Kongressist, kuna esimene nimetab kohtunike kandidaate ning teine kinnitab ametisse määramise. Samuti puudutab kohtuvõimu asjaolu, et Kongressil on põhiseadusest tulenev õigus kohtuid (v.a. Ülemkohus) rajada ning kaotada. (Gitelson jt, 1996, lk. 38) Niisiis on kontrolli- ja tasakaalumehhanism Ühendriikide valitsemissüsteemis küllaltki keeruline ja erinevate institutsioonide võimupiirid omavahel tugevalt läbipõimunud. Vahel kritiseeritakse sellist korraldust liigse kohmakuse ning aegluse tõttu, ent suure tõenäosusega on see ainus võimalus hoida erinevate harude tegevust tasakaalus. Mis on aga kindel mitte miski Ameerika poliitikas ei eksisteeri vaakumis, vaid kõik süsteemi osalised on omavahel seotud ning mitte ükski osaline valitsemissüsteemist ei saa eeldada, et
· Keskvalitsusel peab olema võim kogu osariikidevahelise ja väliskaubanduse üle · Tuleb luua teovõimeline keskvalitsus 3.4.2. New Jersey plaan · Osariikidel on Kongressis võrdne esindatus. Ühekojaline Kongress. · Orje arvestatakse valijaskonna suuruse määramisel..., aga mitte maksustamisel · Keskvalitsus ei reguleeri orjakaubanduste ega eksporti · Osariigid säilitavad oma seadusliku võimu föderaalses valitsemissüsteemis 4. Põhiseaduse iseloom ja struktuur Preambula, 7 artiklit, mis jagunevad lõigeteks. Peamised riigi valitsemise eest vastutavad institutsioonid on Kongress, president ja Ülemkohus. Esimeses kolmes ariklis on määratud nende ülesanded ja võimupiirid ning haldusametnike vastutus. Esimene artikkel visandas Kongressi ülesehituse ning kirjeldas mõlema seadusandliku organi kohta kehtivaid reegleid ja piiranguid. 2.
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
-EL ei ole kunagi püüdnud kirjeldada või defineerida iseenda poliitilist iseloomu mingil kindlal viisil. -EL on olnud ja on siiani konstantses liikumises/muutuses. -EL on väga kompleksne ning mitmenäoline süsteem. St et analüüsides EL-i on võimalik erinevaid lähenemisi kasutades jõuda väga erinevate iseloomujoonteni. -EL on unikaalne/sui generis – ainuke omanäoline. See viis kuidas EL omab nii rahvusüleseid kui ka valitsustevahelisi karakteristikuid oma valitsemissüsteemis, on näide sellest. Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid (IGO-d) EL-i kontseptualiseerimisel on kasulikuks alguspunktiks EL-i võrdlemine rahvusriikidega ja IGO-dega. Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Kurmaakubermang, kui ka põhilised Leedu alad, osaliselt ka Valgevene ja Poola alad. Kokku 6 kubermangu. Kõrgeim võim kuulus seal Saksa võimule. Kohalik tsiviiladministratusoon läks saksa sõjaväeliste kätte, kus vähemalt nõudandlikud rollis baltisaksalased, omavalitsused jäid alles, kuid kaotasid oma funktsioonid, volikogusid ei moodustanud, sõjaväelaste käskirjadega määrati ametisse linnapea ja maavalitsejad. Lätlastele reserveeriti valitsemissüsteemis kõige madalamad kohad. Lätlased võisid säilitada oma kohad vallavanematena või külavanematena, täitmaks saksa sõjaväeliste korraldust, Keelustati erkonnad ja poliitiline tegevus, pandi kinni läti keelsed ajalehed, ilmud vaid üks ametlik teataja, mis tõi saksa sõjaväe korraldusi, suleti enamik läti seltsides, koolides mindi üle saksa keelsele õppetööle, saksakeeleks sai ainus ametlik keel. Koolid viidi üle Preisi õppekavadele ja õppekorraldusele
vabadust armastavatest bataavidest kui eelkäijatest. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (res publica christiana) omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. saj. usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada, soodustas tugeva suveräänivõimu kujunemist, mis 17.18. saj. teostus enamust Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (monarchia absolutissima). Absolutism Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus) (15301596), kelle põhitööd ,,Six livres de la République" (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele
- omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilised õigussubjektid (juriidilised isikud), mis astuvad riigiga õigussuhetesse 1.4.Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias 3 faasi:1) varased toetajad; 2) sõjajärgsete reformijate debatid; 3) 1980-ndate a-te lokalistid 1.4.1.Varased kaitsjad John Stuart Mill (1806-1873) Considerations on Representative Government" (1861) 1) kohalikud poliitilised institutsioonid on oluline element demokraatlikus valitsemissüsteemis, sest nad laiendavad osalemisvõimalust ja võimaldavad harida kodanikku praktilises poliitikas ja valitsemises; 1 2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
