käsitsema- käte abil kasutama käsitama- arusaama, mõistma kätlema- tervitama maks- organ makse- rahaline ülekanne omandama- midagi oma valdusse võtma omastama- omaks tegema omistama- midagi kellegi omaks pidama osutama- näitama, viitama osundama- tsiteerima pealis- pealmine osa pealdis- peale kirjutatud või trükitud tekst päis- algusosa teade- edastatav infolõik, sõnum teatis- asutuse antud kirjalik teade teadis- vastus päringule totaalne- täielik, üldine totalitaarne- valitsemisreziim tulemus - taotletud tagajärg tehtu tulemus, mis ei pruugi olla positiivne tõlk- isik, kes tõlgib- suuline tõlkija- kirjalik pitser- pitsat jälg pitsat- ese uurimus- teemaga määratletud teaduslik uurimistöö uurimine- midagi uurima uuring- mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus vastandama- võrreldes, kõrvutades erinevusi rõhutama vastastama- teineteise vastu seadma vastendama- vasteid leidma vastustama- vastu olema
teenuseid õiguslikult rikkuse vabad kogumine, majanduslikult enesedistsipliin ja mitte ratsionaalsus 3. Heaoluriigi kujunemise kirjeldus. Sai alguse 19. sajandil, kui oli tekkinud linnastumine ning inimesed ootasid riigilt rohkem, kui seni. Levima hakkas demokraatia (demokraatlik valitsemisreziim) ning samuti kujunes välja kodanikuühiskond. Tänu sellele tingiti heaoluriigi kujunemine, milleks kulus aastakümneid. 4. Iseloomusta heaoluriiki Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ja sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 5. Heaoluriigi arenguetapid, mida toob tulevik? 20. sajandi keskpaik heaoluriigi lai levik · 1960.- 70. aastad suurenesid teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg) · 1980
jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja
sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese käes; vastand demokraatlikule valitsemisele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Üleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. PROBLEEMID:
valimissüsteem põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemimajoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisreziim võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks võimude lahusus ja Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, tasakaalustatus täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel Teema: Ühiskonna majandamine
Arvatakse, et ligi 40% arengumaade linlastest elatub juhutöid tehes. 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused Inimõigused on universaalsed, kuna puudutavad ühtviisi kõiki inimesi. Inimõiguste deklaratsiooni, mis on inimõigusi käsitlev alusdokument, võttis vastu ÜRO, väljendades inimõiguste rolli maailma ühendajana. Arusaam inimõigustest on kultuuriti ning riigiti erinev. Inimõigustealast olukorda mitmekesitavad erinevad väärtusarusaamad, riikidemajanduslik arengutase ja valitsemisreziim. Näiteks diktatuuririikides eiratakse inimõigusi, mis võib väljenduda nii füüsilises kui ka vaimses vägivallas. Põhja-Korea väldib rahvusvahelist majanduskooostööd. Euroopalik arusaam inimõigustest Tavaliselt seostakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega, sest nende käigus tõstatati avalikult idee, et kõik on võrdses seaduse ees ning kõigil on osaleda riiklie küsimuste otsustamisel. II ms-i lõpus hakkas inimõiguste
annaabi.ee 
