Valgustusajastu Prantsusmaa Chris Anderson 10e Tartu Kivilinna Gümnaasim 4 Valgustusaja absolutism Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele, nende taga nähti enamasti alamate harimatust, valgustamatust, aga ka kahjulikke riigipoolseid piiranguid. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga
· Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande valdkonnas; · 1870. aasta linnaseadusest, mis reguleeris hoolekannet vallaseadusest vähem, kuid pani aluse mitteseisuslikule valitsemiskorraldusele (Roosileht, lk 263). J. Kõre paigutab riiklikult korraldatud hoolekande alguse Eestis 1925. aastasse, kui 17. juunil võeti vastu Eesti Vabariigi hoole-kandeseadus. Kahtlemata on õige nimetada Eesti riigiks 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki. Käsitledes mõistet Eesti laiemalt, võib kirikliku, kogukondliku, vabatahtliku ning isegi riikliku hoolekande korraldamisest rääkida sajandeid varem (Roosileht, lk 263).
Idaprovintside valitsemine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta Rootsi ,,valitsemiskorraldusele" (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. Eestimaa rüütelkonna ja Tallinna linna alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa 2
annaabi.ee 
