Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid.
Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise polnud kuigi sügavalt usklik. Isennast luges Friedrick II rahva esimeseks teenriks ja vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, kus igaühel on oma kindel ülesanne. Kogu oma võimuloleku kestel jätkus tal mahti süveneda ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas küll oma ministrite- ja ametnikega nõu , kuid otsustas lõpuks ikkagi ainuisikuliselt. Minu arust oli ta hea kuningas, sest ta oli hea oma rahva vastu ja pühendas ennast riigi ning rahva heaks. Kert Talu Kasutatud allikad: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_II_%28Preisimaa%29 2. Uusaeg õpik 8. klassile, Avita
Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. Siirdeühiskond – diktaduuririik muutub demokraatlikuks või vastupidi. Demokraatia tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimuslikkus, poliitiku sõltuvus valijate eelistustest.
suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga talupoegadest määda sõites, kinni pidada ja talupoegadele head nõu anda. Maria Theresia Ta oli Austria valgustatud monarh. Tema valitsemis ajat teostati palju ulatuslikke reforme, täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, kohtus kaotati piinamine
1740. aastal tõusis troonile Friedrich II, kellel oli plaanis oma riiki valitseda nagu valgustusajastu ideaal. Tema võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas kuna esimest korda oli troonile tõusinud valitseja, kes oli tuttav valgustuskirjandusega. Juba esimestel päevadel andis Friedrich II korralduse jagada vesematele odavamalt vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas usuvabaduse. Ta pidas ennast rahva esimeseks teenriks ning süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas oma ametnikega küll nõu kuid otsustas kõik ikka ainuisikuliselt. 2.2.1 Valgustusajastu majandus Preisimaal Majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kaitsmaks talupoegi nõudis Fredrich II, et nende teokoormistele seataks piirid. Tema enda maadel vähendati teokoormisi seniselt kuuelt päevalt kolmele. Samuti pöörati tähelepanu ka kartulikavatusele, mis polnud veel eriti levinud ning
annaabi.ee 
