Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad:
Agrippinilla ja veel paljude teiste korrumpeerumiseni (vähesemal määral ka Claudiuse enda ja Livia puhul). ,,Jumal Claudiuse" lõpus tutvustab Graves veel üht nähtust: kui endine vabariik liiga kaua diktatuuri all elanud on, on ta võimetu vaba valitsemise juurde tagasi pöörduma. Seda toovad esile Claudiuse ebaõnnestunud katsed vabariiki taastada kuid mitte ainult tema omad teiste üritustel oli see erinevus, et ,,taastajad" oleksid ise valitsejatroonil. Samuti märkis Claudius, et ,,türannia tera nüristades parandasin Rooma suhteid monarhiaga" see tähendab, et tema püüd olla vabariiklike põhimõtteid tunnistav ainuvalitseja on Roomlased diktaarorlusega rahulolevaks teinud. Nagu Gravesi teostes kombeks, on naistegelased üsna võimukad. Livia, Drusilla, Messalina ja Agrippinilla olid oma abikaasade, armukeste, vendade või poegade taga käimapanevaks jõuks. Selgeim näide sellest on Augustuse ja Livia näol: kuigi
sai ta õukonnas väga populaarseks. Peale selle oli ta laia silmaringiga ning erinevalt enda eelkäijatest ja Peeter I' sest oli Katariina väga kõrgelt haritud. 1745. aastal abiellus Katariina Peeter III'ga ning temast sai Venemaa suurvürstinna. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits).7 Katariina II valitsejannana Katariina II keda peetakse pärast Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Ta sai keisrinnaks 1762. aasta juunis, pärast oma abikaasat, Peeter III, kelle vägivaldses surmas Katariinat arvati süüdi olema. Teha oli palju: korraldada sassis rahaasjad, võtta korrumpeerunud bürokraatialt privileegid, reformida maksuasjandust ja seadusandlust. 8 Katariina soovis need suured ümberkorraldused nii ühiskondlikus, kui ka halduskorralduses läbi viia valgustuskirjanduse mõjul, mida Katariina palju luges. Peale selle kirjutas ta ka ise aegajalt
annaabi.ee 
