Kui riigi julgeolek on ohus, siis on see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja monarhiad. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda kuningriike: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid ei ole kuninga ja rahva vahel. 2) kuningas valitseb läbi kohalike aadlite või parunite, kellel on omad maavaldused. Näiteks on Prantsusmaa, sellist riiki on kerge vallutada, kuid raske valitseda.
on nad sinu teenistuses siis, kui sa sõdimisega ei tegele, sõjaaja kätte jõudes ent nad kas hoiavad kõrvale või lasevad jalga. Ptk 12. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja ainuvõimud/monarhiad, despotismid. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Kui valitseja oskab alamate keelt, kui tavad on sarnased, kui ta ei muuda seadusi või maksustamist, siis ta võib valitseda ka mujalt, muidu peab olema kohapeal. Ptk 4. Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda ainuvõime: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi, võim on absoluutne), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid/aadelkond ei ole kuninga ja rahva vahel. 2) kuningas valitseb läbi