1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate
Parlamendi koha saab häälte enamuse kogunud kandidaat. Süsteemi kasutatakse SBs, Uus-Meremaal, Indias, USAs ja Kanadas. Valimisringkonnad on ühemandaadilised. Probleemiks on kaotsi läinud hääled. Majoritaalse süsteemi alaliigiks on absloluutse häälteenamuse süst. Valimis võidu annab ringkonna häälte absoluutne enamus e. vähemalt 50% + 1 hääl. Sellist süstemi kasut. presidendi valimistel, kuid Prmaal ka parlamendi valimisel. Üldiselt tuleb korraldada 2 valimisvooru. Proportsioonaalne süst - jagab saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Tunnusjooneks on kandidaatide ülesseadmine erakonna nimekirjas. Avatud nimekiri reastatakse peale häälte lugemist ümber - rahvalt suurema toetuse saanud isikud asetuvad nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata - saadikukoha saavad need inimesed, kes on nimekirja eesotsas. Süst tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad
kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt
Majoritaarsete presidendivalimiste puhul (aga ka näiteks Prantsusmaa parlamendivalimistel) rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Nagu nimetus ütleb, tuleb valimisvõiduks koguda häälte absoluutne enamus ehk 50 protsenti pluss üks hääl. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse valimiste teine voor. Teise vooru pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kahe valimisvooru korraldamine on kulukas ja töömahukas, seetõttu rakendataksegi absoluutenamuse süsteemi peamiselt presidendivalimistel. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on
valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud; isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust; tegevväelane. Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Presidendi valimised Rahva poolt valitud saadikud valivad presidendi. President vähemalt 40- aastane ja Eesti Vabariigi kodanik. Valitakse viieks aastaks ja mitte üle kahe ametiaja. Võivad läbida viis valimisvooru: 3 riigikogus (101) 2 valimiskogus: riigikogu 101 + kohalike omavalitsuste esindaja Praeguse seisuga Kohalikes omavalitsustes 315 esindajat Kui hääleõiguslikke kodanikke: 10 000- 1 esindaja 10 001-50 000- 2 esindajat 50 001-100 000- 4 esindajat Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu
avaliku sektori roll ongi ju parandada olukordi, kus ebatäiuslik turg parimal moel hakkama ei saa. 77.Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? Individuaalsetest eelistusjadadest ei saa tuletada kooskõlalist sotsiaalset eelistustejada. See on nn Arrow paradoks. Selline olukord juhtub, kui valijad kalduvad eelistama ekstreemseid alternatiive ning näiteks pärast esimest valimisvooru langeksid välja mõned alternatiivid, mis mõne teisega võrreldes siiski eelistatud oleksid. 78.Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada) kujunemise võimalused? Esiteks võib kooskõlaline ühiskondlik otsustusprotsess kujuneda kas läbi otse- või esindusdemokraatia. Kui see valik on tehtud, sõltub eelistuste jada kujunemine otsustusprotsessi reeglitest. Võib otsustada lihtsalt enamushäälte alusel, võib anda
mitmemandaadilistes ringkondades, kui valitakse presidendivalimiste valijamehi. 33 Tav-lt siin osavõtjate miinimumarvule nõudeid ei esitata. Kui tegemist on ühemandaadilise ringk-ga ja kandidaate on ainult üks, siis ei pruugi selle süsteemi korral valimisi üldse korraldada. Selleks puhuks, kui mitu kandidaati saab ühepalju hääli, on ette nähtud teise valimisvooru korraldamine. Sinna lähevad edasi need esimeses voorus parlamendist välja jäänud, kes said esimeses voorus teistest enam hääli. Nendel juhtudel, kui esimeses voorus on nõutav teatud arvu valijate osavõtt, sellist osavõtunõuet teise vooru jaoks ei kehtestata: põhjuseks on see, et teises voorus osaleb tavaliselt vähem valijaid kui esimeses. Kirjeldatud süsteem on ebasoodne väikestele ja keskmise suurusega parteidele. Oletame, et ringkonnas
annaabi.ee 
