Vabadus on parem kui vabaduse puudumine
Kui Eesti
oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene
kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka
raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega
suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid
olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus,
valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus.
Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii
tavaline puudus sellel ajal.
Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda
raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul
inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene