riigi tunnused Autoritaalse riigi Totalitaarse riigi tunnused tunnused Ühiskondlik 1) Võim kuulub rahvale 1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , elu ja 2) Rahvas osaleb riigi reeglina kujuneb isikukultus poliitika valitsemises, valimiste ja 2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil parlamendil on seadusandlik puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan võim riigipea juures. 3) Tähtis on inimene ja tema 3) Kõige tähtsamad on riigi huvid. huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused
on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (§ 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste 8 loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute
karmid karistused, näiteks tapmise ja vägistamise eest kuni viieteistaastane vangistus, mõrva eest aga kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (KarS § 151–168) on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (näiteks sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumine (nagu usuvabaduse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine jms) ja süüteod valimisvabaduse vastu (valimise võltsimine, hääle ostmine, valimispettus jms). Süüteod perekonna ja alaealise vastu (KarS §-d 169–182) on näiteks lapse ja vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine, võõra lapse hõivamine, lapse müümine ja ostmine, alaealise prostitutsioonile kallutamine ja kaasaaitamine, tema kallutamine alkoholi tarvitamisele jms. Rangeim karistus nende süütegude eest on kuni viieaastane vangistus
rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.
rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes. Üldisuse põhimõtte järgi peab olema tagatud kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Otseste valimiste põhimõtte järgi peab kandidaadi üle otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt.
Juba 1997. aastal peatati partnerlus- ja koostööleppe ratifitseerimine ning järgmisel aastal lisas EL lõviosa Valgevene kõrgjuhtkonnast oma persona non grata nimekirja. Aastal 2008., mil Valgevene protesteeris Venemaa poolt Gruusias sõjalise konflikti käigus okupeeritud alade vastu ja nõudis nende alade tagastamist Gruusiale, hakkasid Valgevene-EL-i suhted märgatavalt soojenema. Peagi liitus Valgevene idapartnerluse initsiatiiviga. Ent 2010. aasta presidendivalimiste valimisvabaduse jõhker rikkumine A. Lukašenkot toetavate võimude poolt ja opositsionääride vangistamine halvendas taas järsult suhteid Minski ja Brüsseli vahel. See konfliktsus - 21 - viis selleni välja, et 2011. aastal lahkus Valgevene delegatsioon täies koosseisus protestina Valgevene-suunalisele EL-i kriitikale Varssavi tippkohtumiselt. Samas leidis Valgevene liider A. Lukašenko, et riigi madalama taseme ametnikud peaksid ikkagi hoidma sidemeid EL-iga
18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid) - 1215 Magna C(h)arta Libertatum (Habeas corpus õigus (ei tohi vangistada ilma kohtuotsuseta) jm teatud õigused; pole tänapäevases mõttes põhiõigused (tagantjärele mõeldes võib siiski sarnasusi leida) - Paralleelselt on toimunud positiivõiguste areng (Suurbritannia 17.saj. lõpus loodud lepingud; 1689 British Bill of Rights sätestas esmaselt sõna- ja valimisvabaduse) - I kataloog, mis meenutab tänapäevaseid kataloogi USA-st (1776 Virginia Bill of Rights; 1787 Ameerika Konstitutsioon (ei sisaldanud põhiõigusi lisati 4a hiljem; I Amendment - põhiõigused) - 18.saj lõpus Prantsusmaal paralleelselt (1789) Inim- ja kodanikuvabaduste deklaratsioon - Saksamaa areng oli hilisem (19.saj. I pool Saksamaa killustunud ning kohati vaenulik); oluliseim dokument,
tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (vägistamine jms). Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumised (usuvabaduse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine jms) ja süüteod valimisvabaduse vastu (valimise võltsimine, hääle ostmine, valimispettus jms). Süüteod perekonna ja alaealise vastu on nt lapse ja vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine, võõra lapse hõivamine, lapse müümine ja ostmine, alaealise prostitutsioonile kallutamine ja kaasaaitamine, tema kallutamine alkoholi tarvitamisele jms. Rahvatervisevastased süüteod on süüteod, mis on seotud narkootikumidega, nakkushaigustega või ravimitega.
annaabi.ee 
