16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt EL sisene kompetentside jagunemine
tegemist normidega, mis väljendavad elementaarset ettekujutust õigusest ja õiglusest, milleks on kohustatud iga õiguskord.)5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused kehtivad igale inimesele ilma igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus. Põhivabadused on Euroopa Liidu moodustamise aluspõhimõtete osad. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale
välistab vähemuse otsusel millegi moodustamise. Uurimiskomisjon tagaks enamuseomavoli välistamise. Kontrollimehhanism uurimiskomisjoni näol tänapäeval puudub. 1.HÄÄLEÕIGUS a) Struktuur PS §57 · Rahvahääletusõigus (räägime kevadel keskendudes valimisõiuse põhimõttetele) · Valimisõigus: 1. Aktiivne õigus valida (ise minna valima) 2. Passiivne õigus lasta ennast valida 3. Õigus seada üles kandidaat a) Valimisõiguse põhimõtted PS §60 lg 1 laused 2-4 · Valimisvabadus valimised on vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatusurveta valijale. Valimisvabadus eeldab, et on võimalik otsustada mitme alternatiivi vahel. · Valimiste üldisus Riigikohus on öelnud, et tsensuste kehtestamine on keelatud. · Valimiste ühetaolisus Riigikohus on öelnud, et igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab
surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 47. Ausate valimiste üldpõhimõtted Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (§ 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste 8 loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes.
tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes.
tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate, mis on aktiivse valimisõiguse element. Passiivset valimisõigust kaitseb valimisvabaduse põhimõte sel teel, et nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias ning keelab sunni kandidaatide suhtes.
parlamentaarse kontrolli vahend, kuid hetkel pole see Eestis piisavalt tõhusalt reguleeritud. (nt Estonia uurimiskomisjon) 4. Õigus hääletada ja olla valitud Hääleõiguse struktuur: valimisõigus (aktiivne e õigus ise anda hääl ja passiivne e saadakse kellegi teise hääl) ja rahvahääletusõigus § 56, 57 Valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4; lg 3: a. valimisvabadus – valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta. Valimisvabadus on seotud mitmeparteilisusega. b. valimiste üldisus, kõik kodanikud saavad osaleda valimistel § 57, 60 lg 2; seadusega võib piirata kinnipeetavate valimisõigusi § 58. Kas kautsjon (alampalk iga liikme eest) pole mitte
- kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat
- kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat
- kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat
aktiivse valimisõiguse elemendiks on ka vabadus üles seada saadikukandidaate. b) passiivne valimisõigus on õigus kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid (st õigus olla valitud). 45. Mida kujutab endast vabade valimiste printsiip passiivse, mida aktiivse valimisõiguse teostamisel? Mis on kohustuslik vootum? Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijat tohib mõjutada ainult lubatud valimiskampaania käigus lubatud valimispropaganda vahenditega. Valimisvabadus hõlmab ka vabaduse üles seada saadikukandidaate. Passiivne valimisõigus: nõuab kandidaatide vabaks konkureerimiseks tingimuste loomist ja kandidaatide sõnavabaduse austamist valimiskampaanias keelab sunni kandidaatide suhtes.
Tegelikud võimalused tõhusaks tööks puuduvad! 4. Õigus hääletada / õigus saada valitud - Õigus hääletada: Hääleõigus jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõigus võib olla: - Aktiivne hääletamine !!! - Passiivne kandideerimine !!! - Kandidaatide ülesseadmisõigus (Riigikohtu poolt lisatud õigus) Valimisõiguse põhimõtted: - Valimisvabadus: §60 (1) 2-4 Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Valimised on vabad siis, kui need toimuvad ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijatele (demokraatia eeldab, et valijal on, kelle vahel valida mitu võimalust; mittevabad üks võimalus)
tegutsemisvõimetusega.Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. 7.3. Valimisõiguse printsiibid (NB! vaadata Riigikohtu lahenditest väljavõtteid) 7.3.1.Valimisvabadus NB! vt RKPJK o 15.07.02 nr 3-4-1-7-02; RKÜK o 19.04.05 nr 3-4-1-1-05; RPJK o 01.09. 05 nr 3-4-1-13-05 Valimisvabadus - valija otsustab ise, kas valimismenetluses osaleda ja kui osaleda, siis mil määral; kandidaatide vaba esitamine; valijal peab kandidaatide suhtes olema reaalse valiku võimalus. Kas seadusandja tohib valimisõiguste põhimõtteid riivata? teatud juhtudel tohib väidetavalt (e-hääletus ja paberil hääletus näiteks, et kes on juba hääletanud elektrooniliselt, see enam paberil ei tohiks) kuid see riivab ühetaolisust. 7.3.2. Üldisus
annaabi.ee 
