passiivset suhtumist vaenulikkuseks töörahva vastu. Passiivseks jäävad need, kes ei poolda töötegijaid"..... "Eraomandit ei puuduta", "Eesti poliitiline sõltumatus jääb alles" need olid valimiskampaania juhtlaused. "Need, kes ütlevad, et juhtub midagi sellist, on provokaatorid, kes tahavad võõrandada rahvast valitsusest, ja neid tuleb karistada". Seda sõnumit korrati jätkuvalt ajakirjanduses ja raadios... (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63) Valimissedelid, kus oli valimisringkonna kommunistliku kandidaadi nimi......oli saabunud juba paar päeva varem. Lõikasime täpselt samasuurused valge paberi tükid ja läksime valimisjaoskonda, mis asetses paari minuti tee kaugusel meie kodust ühes koolimajas. Lähenedes koolimajale, nägime midagi sellist, mida kunagi varem ei olnud valimisjaoskonnas nähtud: jõuk relvastatud Vene mundrites sõdureid seisis välisuksel. Sisse astudes kohtasime neid veelgi enam nii teisele korrusele viival
kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. 2. Selgitage valimiste põhiprintsiipe: (2 p) Valimised on üldised: vanuselised ja kodakondsuspiirangud Valimised on salajased: sõltumatu hääletamine, anonüümsed valimissedelid jne 3.Kohalike omavalitsuste valimistel osales Põhja-Euroopa riikides varem tavaliselt u 80% ja enam kõigist valijatest. Tänaseks on neis riikides valijate arv langenud. Eestis on vastav näitaja olnud 1996. a 52,5%, 1999. a 49,8% ja 2002. a 52,5%. Milliseks hindate eestimaalaste valimisaktiivsust kohalikel valimistel? Tehke sobivasse lahtrisse ristike. Põhjendage oma seisukohta. (1 p) Kasvav Stabiilne kahanev
Valimistulemuste kindlakstegemine seisneb lõppkokkuvõttes selles, et tuvastatakse isikud, kes on Riigikokku valitud. Valimistulemuste kindlakstegemisele eelneb hääletamistulemuste kindlaks tegemine. Hääletamistulemuste kindlaks tegemine tähendab lõppkokkuvõttes erakondadele ja kandidaatidele antud häälte arvu kindlaks määramist. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise protokolli, valimissedelid ja muud materjalid edastab jaoskonnakomisjon viivitamatult maakonna valimiskomisjonile. Hääletamistulemused maakonnas, Tallinna igas valimisringkonnas ja Tartu linnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon. Üleriigilised hääletamistulemused teeb maakonnakomisjonidele saadud andmete alusel kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks kolmeetapiliselt. Kõigepealt selguvad valimisringkonnas isikumandaadiga otse Riigikokku saajad. Selleks jagatakse