Pilv 12e Vasta küsimustele : 1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majandusliku järje paranemist ja
Loeng Ants Käärma Andra Udeküll Sellel ajal kasutasid inimesed ära vabadust, mis neile tekkis tänu segadustele ja muudele põhjustele, ning kasutasid seda ära. Tänu vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne. 1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon, samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba 1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut. Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4 sõjaväelast, mis sel ajal oli suur saavutus, samuti oli valitud 23 venelastest tsiviilisikut ja 78 eestlast. Selle kõige tulemusel tunnustas Eesti iseseisvust terve maailm. Hakati koostama õigusakte (lipp,
Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu.
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19
Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised. Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides. Konservatism- poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei.
1995 RK 69, 06 1992 RK 67, 84 vt ka 2011: http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011 KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISED 1993 - 2009 2009 60,57% 2005 47 2002 52,5 1999 49,8 1996 52,5 1993 52,6 REFERENDUM 2003 EL 64% 3.4. Valimiskäitumine ja valimistulemused 1. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 7 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid 1) õigusliku baasi loomine - valimisseadused, valimiste rahastamise reeglid; Vabariigi Presidendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12850373); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083); Euroopa Parlamendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053)) 2) keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri, registreerib kandidaadid (vt Vabariigi Valimiskomisjon (http://www.vvk.ee/)
Näiteks Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias saab valimisõiguse ära võtta vaid kohtu otsusega lisakaristusena. Prantsusmaal otsustab kohus, kas kinnipeetavale antakse hääleõigus. Austria ei luba valida isikuil, kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest enam kui üheks aastaks. Itaalia piirab valimisõigust enam kui viieaastase vabadusekaotuse puhul. Eesti õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Eesti valimisseadused ja rahvahääletuse seadus on vastuolus põhiseadusega selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada. Hääletamisõigus algab enamikes riikides 18aastaselt, kuid on ka erinevusi: Iraanis on selleks 15 aastat, Jaapanis 20 aastat. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kasutatakse osaliselt lahtiste nimekirjadega varianti. 1995 ja 1999 oli Eesti jagatud
Otsustamine · Väga suur osa(95+%) otsustest tehakse poolthäälte enamusega. Miinimum vastuvõtmise häälte arv on 1 hääl(100 erapooletut nt) ning mx 101 · Teine võimalus on koosseisu enamus. Selleks peab otsuse poolt olema vähemalt 51 saadikut. Sealjuures pole kohalolijate arv oluline (saalis võib ka olla 51 inimest, aga kui nad kõik eelnõu poolt on, siis OK). Sellise otsustamise süsteemiga otsustatakse kõik valimisseadused ja ka riigieelarve vastu võtmine · 3/5 häälteenamus koosseisust. See tähendab vähemalt 61 inimese poolthäält. Seotud põhiseadusega ning selle otsuse peavad vastu võtma kaks koosseisu. · 2/3 riigikogu häältest ehk 68 poolthäält. Selle alusel otsustatakse presidendi valimistel, riigikogu istungite ajagraafikute üle. Et kuulutada istung kinniseks, peavad 2/3 koosseisust selle poolt olema. Kehtib ka riigipiiride ratifitseerimise üle (korra
Hääletamisõigus ELi kodakondsus täiendab, kuid ei asenda rahvusriigi kodakondsust. ELi kodanikel, kes pole elukohajärgse liikmesriigi kodanikud, on õigus valida ja kandideerida valimistel Euroopa Parlamenti. Samuti on sätestatud konkreetsed suunised võimaldamaks ELi kodanikel valida ja olla valitud kohalike omavalitsuste valimistel ELi liikmesriigis, kus nad elavad, aga mille kodanikud nad ei ole. Vastavaid õigusakte ei ole vaja harmoneerida, sest liikmesriikidel on omad valimisseadused. Keelatud on kahekordne hääletamine, st hääletada ei tohi siirdelukohamaal ja päritolumaal korraga. Kahekordset hääletamist saab vältida kahel viisil: kodanikuvandega, millega kodanik annab lubaduse, et ta ei hääleta teises riigis, või kustutada teistes liikmesriikides elavate inimeste nimed päritolumaa valijate nimekirjast. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) 2. Elukohamaaõigus
5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9. 6. Hääletamine. 7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2 Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv).
Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi Valimiskomisjonile (teine aste). Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming vaidlustatakse otse Riigikohtus. Samuti on kaebuste läbivaatamiseks ette nähtud lühikesed menetlustähtajad. 11 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu
tegevuse ning inimeste riigivastu suunatud põhiõigused õigused. Joonis riigiõiguse ja konstitutsiooniõiguse eristamisest loodetavasti veebist. Selle käsitluse kohaselt on konstitutsioon laiema tähendusega kui põhiseadus. Põhiseadus on selle käsitluse järgi teatud õigusakt kus asjasse puutuvad õigusnormid sisalduvad. Konstitutsioon hõlmab ka kõrgemaid riigiorganeid puudutavat regulatsiooni mis on väljaspool põhiseadust (eestis igasugused valimisseadused, riigikogu töökorraseadused etc. võivad olla põhiseaduse välised kuid sisalduvad konstitutisoonis). Steigel eristab ka formaalset ja materiaalset, formaalne on see mis sisaldub põhiseaduses, materiaalne hõlmab kõike seda mis on ka konstitutsiooni väline. See mis on materiaalse riigiõiguse alla hõlmatud on mitte kindlalt kokku lepitud. Küsimus on selles, et põhiseadus sisaldab selliseid sätteid mida võib aga võib ka mitte lugeda riiig põhialuste hulka
Kõige üldisemalt võib õigusallikat määratleda kui kohta, kust leida õigusnorme. Riigiõiguse allikateks on järgmised: I. konstitutsioon ehk põhiseadus (vt ptk. II). Neid mõisteid võib käsitleda sünonüümidena. II. seadused. Seadused on harilikult parlamendi poolt või referendumil vastu võetud õiguslikud üldaktid, harva ka riigipea poolt vastuvõetud aktid. Seadustest on riigiõiguse allikateks need, mis sisaldavad riigiõiguse norme, näiteks valimisseadused, valitsuse seadus, rahvahääletuse seadus, erakorralise seisukorra seadus, põhiseaduslikkuse järelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. Mõnes riigis mõistetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi,
annaabi.ee 
