Valimised
Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad
poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste
eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka
absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse.
Tavaliselt kaasneb enamusvalimistega paiksustsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld (sellist
süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse
maades ja USAs).
Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi ei kogu absoluutset
häälteenamust, piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse üht isikut
ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel.
Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu
president ja pool Seimi valitakse sel viisil)
annaabi.ee 
