Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus
1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Kandidaatide registreerimine Hääletamine
Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus
konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Kuidas valmistatakse ette riigikogu valimisi? Kuidas seatakse üles kandidaadid? Eesti on riigikogu valimisteks jagatud 12 valimisringkonnaks, kusjuures Tartu linn moodustab eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust. Kandidaadid seatakse üles erakondade valimisnimekirjades. Keelatud pole üksikkandidaatide osalus. Erakonnad koostavad 2 nimekirja: Ringkondade nimekirjad (avatud tüü)- need erakonna liikmed, kes just seal loodavad koguda rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I
Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis
Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita 2 · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse
· Viigid-esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust(hiljem liberaalid) Miks oli vaja 1830. Aastatel ellu viia parlamendireform? · Valimissüsteem oli aegunud · Probleemiks olid pehkinud kohad ehk piirkond, mis olid jäänud inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti · Samal ajal suured tööstuslinnad ei olnud aga parlamendis esindatud Mil moel muutis 1832. Aasta parlamendireform senist valimiskorda? · Kaotati 56 vähese elanikuarvuga valimisringkonda ning 30 ringkonnalt võeti ära teise saadiku valimise õigus · Vabanenud kohad anti uutele linnadele ja enamarenenud põllumajanduspiirkondadele · Iirimaal oli maa enamasti Inglise aadli käes, iiri talupojad olid rentnikud, kellel lasus suur maksukoorem · Katoliku usku iirlased ei võinud olla Miks 19.sanjandi keskpaiku Iirimaa elanikkond oluliselt vähenes? · 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese
Keskerakond 18,44%, SDE 15,8% 24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused 1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad; ringkondade arv = kohtade arv; „Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus 2) Proportsionaalne- ringkondade arv väiksem; igast ringkonnast mitu mandaati. 25. Eestis kasutusel olev valimissüsteem 12 valimisringkonda: Tallinnas 3, Tartus 1; LIHTKVOOT-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv (Lihtkvoot ehk isikumandaat); RINGKONNAMANDAAT-Ringkonna hääled kokku; mitu korda üle mandaadi, +1 kui jääk>0,75 kvooti; 1 mandaat kui jääk>0,75 kvooti; KOMEPNSATSIOONIMANDAAT- o D’Hondti jagajate meetod, 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne.
arvamust ja ma leian, et hääletama minemine on väga tähtis iga inimese jaoks, kuigi kahjuks seda kõik ei tee. Haywoodi raamatus on öeldud, et on olemas üldkehtiv nõusolek, mis ütleb, et esinduslik protsess on seotud valimisega ja hääletamisega. Nii see tõesti on, rahvas tahab osaleda valimistel ja anda oma häält, mis mõjutab tulevast elu, sest igal häälel on siiski jõud. Riigikogu valimisteks moodustatakse kaksteist mitmemandaadilist valimisringkonda, igas neist on kuus kuni kaksteist mandaati. Mandaatide jaotamine toimub vastavalt registreeritud hääleõiguslike kodanike arvuga valimisringkonnas. Iga valija saab hääletamise sedeli, kuhu ta kirjutab ühe kandidaadi Registreerimisnumbri ja asetab siis sedeli vastavasse hääletuskasti. Seda toimingut kontrollib vaatleja. Paljudel on see otsus juba ammu tehtud, kuid nii mõnigi otsustab selle privaatses valimiskabiinis, kus on kirjas kõik selle piirkonna kandidaadid.
osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja kallis, siis rakendatakse seda suhteliselt vähe, näiteks Prantsusmaal). Enamusvalimiste süsteemile on iseloomulik veel see, et valimisringkonnad on ühemandaadilised (ainult võitja pääseb parlamenti) ja nende arv vastab parlamendis olevatele kohtadele. Suurbritannias on näiteks 651 valimisringkonda, sest parlamendis on sama arv saadikuid. Proportsionaalne ehk võrdeine valimissüsteem See süsteem on väga laialt levinud, sest teda peetakse õiglasemaks, kuna ta väljendab paremini valijate enamuse huve ning võimaldab ka väiksemate parteide esindajate pääsemist parlamenti. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks kui valimised toimuksid 100-kohalise parlamendi riigis, siis partei , mis kogus
Duvergeri seadus: valimis ja erakonnasüsteemide seos. Proportsionaalne jagamissüsteem: Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl Avatud v suletud nimekiri Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%) Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga Harei kvoodi ehk lihtkvoodi puhul jagatakse valimisringkonna esindajakohtade arvuga. Dhonti meetodik kasutatakse eestis . 12 Valimisringkonda Eestis: Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus. Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud. Lubatud on üksikkandidaadi osalus I voor:Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga o Üksikkandidaadi ainuke võimalus saada mandaat
· Proportsionaalne valimissüsteem On laialt levinud (Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) . Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on see ka keerukam. Proportsinaalne spsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsinaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna (europarlamendi valimised), tavalisem on 5-15 mandaadilist valimisringkonda (Riigikogu valimised). Kolmas tunnus seiseb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirja võib koostada kahe põhimõtte alusel: · avatud nimekiri moodustatakse uus pingerida, mis seab enam saanud kandidaadi teistest ette. · suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Proportsinaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus niing erakondade suur mõju valimistulemustele
Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti
Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis
- Avatud – tulemus vastavalt toetusele - Suletud – tulemus vastavalt partei tahtele • Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1 • Lihtkvoot ehk isikumandaat - Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga • Ringkonnamandaat - Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi - +1 kui jääk >0,75 kvooti - 1 mandaat, kui jääk > 0,75 kvooti • Kompensatsioonimandaat - D'Hondti jagajate meetod - 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne Erakonnad
püsiv elukoht on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas (st ta on kantud linna või valla elanike registrisse) . Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Vähem kui 50 000 elanikuga omavalitsusüksuses moodustab volikogu ühe valimisringkonna. Ringkonnas peab olema vähemalt kolm mandaati. Mitu valimisringkonda võib moodustada alla 50 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses siis, kui selles on moodustatud osavallad või linnaosad või kui kahe viimase valimisperioodi jooksul on ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksused. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Ülejäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatide alusel.
esindamata. Proportsionaalne valimissüsteem - Vastavalt erakonnale antud häälte hulgale saab ka proportsionaalselt kohti parlamendis 54. Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus. Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi teket ja majoritaarne valimissüsteem kaheparteisüsteemi teket. 55. Selgita Riigikogu valimise süsteemi. 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID
proportsionaalselt valimistulemuste põhjal. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused 1) kandidaat pole sõltumatu vaid esindab oma erakonna seisukohti 2) valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele (Baari-Paavo, Carmen Kass) 3) parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas NB! Riigikogu valimistel on Eestis 12 valimisringkonda, Europarlamendi valimistel 1 ringkond. Proportsionaalse süsteemi tugevused 1) kaotsi läheb vähe valijate häältest 2) väiksematel erakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti / volikogusse Proportsionaalse süsteemi nõrkused 1) hääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele, mistõttu erakonnaroll kipub olema liialt suur 2) proportsionaalne valimissüsteem on suhteliselt keerukas ja jääb tihti valijatele arusaamatuks
Mandaatide üldarv on 101. Valimissüsteem on proportsionaalne, nimekirja baasil. Valimiskünnis on 5%. On kaks nimekirja: ringkonna- ja üleriigiline nimekiri. Valimistulemus selgub 3 voorus. KOV volikogu valimised: korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval. Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimisringkonnad on reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu võib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS paragrahv 8 tingimustel. Osalevad erakondade ja valimisliitude nimekirjad ja üksikkandidaadid. Valimissüsteem on PR. 1 valimisringkonnaga kahevooruline, mitme valimisringkonnaga kolmevooruline. Valimiskünnis on 5%. Euroopa Parlamendi valimised: Eesti 6 liiget valitakse 5 aastaks ELN määratud ajal pühapäeval (juuni algus). Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimissüsteem on PR, üks valimisringkond üle Eesti, ühevooruline mandaatide jaotus
(NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas eksisteerib demokraatlik vabadus. 2. Valimised on üldised - peetakse kinni üldisest valimisõigusest. Kitsendused: alates 18. aastast. Ei tohi kehtestada lisapiiranguid. 3. Valimised on ühetaolised - valijate hääled on ühe kaaluga 4. Valimised on salajased - hääletamine on salajane. 12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida... 18aastane - kohalike omavalitsustesse kandideerimine, valimisõigus 21a - ka parlamenti 40a - presidendiks + vanemad kodakondsuselt eestlane. **Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine -eriliste teenete eest(Valitsuse otsusega) 4.6 Valimissüsteemid(LK 71)
sellises korras tehtud määramisest tuleb teatada võimalikult lühikese aja jooksul teatada Esindajatekojale. 4)Kummagi komisjoni mitteametlik liige ei saa kahe aasta jooksul, peale mainitud ametist lahkumist, olla määratud või valitud Peaassamblee liikmeks. Tšatami saartest 14.Valimisringkond ja valimised Tšatami saartel. – 1)Tšatami saare territoorium lülitatakse Litteltoni valimisringkonda. Seejuures 1908.a.Litsentside Akti eesmärke silmas pidades jäävad mainitud saared eriliseks litsentsi ringkonnaks mainitud akti tähenduses ja ei moodusta Littletoni litsentsi ringkonna osa. 2)Mainitud saarte elanike, kellel on õigus olla registreeritud valijana Littleltoni valimisringkonnas, nimed peavad olema kantud spetsiaalsesse lisanimekirja või selle ringkonna nimekirja, mis koostatud eeskirjade kohaselt ja
3) süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti; 4) valijal on valimissüsteemist kindel arusaam ta mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda; 5) võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: 1) lihthäälteenamuse põhimõtte korral võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, India, Uus-Meremaa, Kanada, USA). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogub kõige rohkem hääli. Säärane valimissüsteem on lihtne ning valijale arusaadav. Puudus on aga see, et soosib suuri parteisid; nii kujuneb riigis välja kaheparteisüsteem;
4)avatud või suletud nimekiri Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning seda järjekorda ei muudeta. 1 Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud) ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID
·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem.
n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri Valimissüsteem Eestis - Riigikogu n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) n Valimistel osalevad erakonnad esitavad n üleriigilise valimisnimekirja (suletud) n ringkondade valimisnimekirjad (avatud) n Lubatud ka üksikkandidaatide osalus n Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv n Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot n Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus n I voor: ISIKUMANDAADID
Valitsemise puhul esmatähtis efektiivsus, seejärel proportsionaalne esindatus Süsteem võimaldab esindaja ja tema valimisringkonna tihedamat kontakti Valijal valimissüteemist kindel arusaam mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda Võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu Majoritaarsel valimissüteemil on 2 alaliiki: Lihthäälteenamuse pm võidab see, kelle poolt antud kõige rohkem hääli. Riigis nii mitu valimisringkonda, kui saadikukohta parlamendis. Igast ringkonnast parlamenti 1 saadik ühemandaadiline valimine. Soosib suuri parteisid Absoluutse hääleenamuse pm valimisvõidu annab ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja 51% häältest. Kui kolm v enam kandidaati ja keegi absoluutset häälteenamust ei saa, siis teine valimisvoor, kuhu 2 kandidaati, kes kõige rohkem hääli said. (Pr president ja parlament, Soo president)
39. Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid. Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest Mitmemandaadilised: kvoot ja/või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud või suletud nimekiri. 40. Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID
süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine - ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: lihthäälte enamuse põhimõte - võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti uks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudus on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem;
Selle põhimõtte kindlustamiseks on saadikutel nähtud ette üks nädalapäev, mil istungeid ei toimu ning nad peaksid sõitma oma valimisringkondadesse kodanikega kohtuma. Ametlikku aruandlust või kontrolli selle üle ei toimu, lähtutakse heast tavast ja veendumusest, et ülbet ja ükskõikset saadikut kodanikud järgmisel korral enam end esindama ei vali. Loomulikult on igal kodanikul õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult, ootamata ära tema visiiti valimisringkonda. Tänapäeval levib saadikute ja valijate vahel üha enam e-posti suhtlus, kuigi ka traditsioonilised kirjad ning kohtumised pole kadunud. Briti parlamendis on pidevalt tööl isegi spetsiaalne ametnik, kes viib Westminsteri lossi tulnud kodaniku kokku tema valimisringkonna saadikuga. 3.2 Mis on lobism? Huvide tasakaalustamine ei toimu ainult väljaspool parlamenti, vaid ka kuluaarides, komisjonides ja fraktsioonides. Võib öelda, et lõviosa parlamendisaadiku tööst
Proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks on see, et sellise süsteemi rakendamisel võib parlamenti pääseda suur arv parteisid, mistõttu ei pruugita suuta moodustada stabiilset ja pikaealist valitsust. Valijate silmis võib proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks olla ka selle keerukus ja see, et isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Viimane on eriti võimalik olukorras, kus kandideerib palju parteisid, kelle valimisnimekirjad on pikad, riigis on mitu valimisringkonda ja kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutatakse üleriigilisi valimisnimekirju. Eesti PS § 60 lg 1 sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi. Valimissüsteemi valik on küllalt subjektiivne ja sõltub traditsioonist aga ka võimul oleva poliitilise jõu soovist ja võimalusest. Nimelt annavad majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem hoopis erineva parteidevahelise mandaatide jaotuse. Paljud parteid kes proportsionaalse süsteemi korral
- §60 (3) Riigikogu korralised valimised... (parlamentaarsetes demokraatiates enamasti 4 aastat) - §60 (4) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89 (Riigikohu ei suuda paika panna valitsust), 97 (peaministri/valitsuse umbusaldamine), 105 (rahvahääletuse läbikukkumine) ja 119 (ei suudeta vastu võtta eelarvet) ettenähtud juhtudel... - Riigikogu valimise seadus (Põhiseaduses §60, 61, 66) - Riigikogu valimistel on 12 valimisringkonda (Riigikogu valimise seadus RVS §6) - Ühetaolisus (formaalne ühetaolisus - valitakse formaalselt sarnaselt koguaeg ja üle riigi; materiaalne ühetaolisus kõik hääled võrdsed) - Proportsionaalsus parlament on peegelpilt ühiskonnast (Riigikogu valimise seadus §7 Mandaatide jaotamine ringkondade vahel; EHK Valijate koguarv jagatakse 101-ga; valimisringkonna valijate arv jagatakse eelnevalt saadud
5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjas, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks. 55 Asendusliikmena – nt valituks osutunud kandidaadi loobumisel, valituks osutunud kandidaadi astumisel valitsusse. 12 valimisringkonda 2007 aastal: 1 VR – Tallinn (8) 2 VR – Tallinn (10) 3 VR – Tallinn (8) 4 VR – Harjumaa (v.a. Tallinn) ja Raplamaa (12) 5 VR – Hiiu-, Lääne-, Saaremaa (7) 6 VR – Lääne-Virumaa (6) 7 VR – Ida-Virumaa (8) 8 VR – Järva- ja Viljandimaa (9) 9 VR – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) (8) 10 VR – Tartu linn (8) 11 VR – Võru-, Valga- ja Põlvamaa (9) 12 VR – Pärnumaa (8) Segamajandus
·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem.
·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem.
·süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; ·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem.
kuna teises voorus võidu võtnud kandidaat omab tõenäoliselt selgemat ülekaalu oma vastase üle; 6. võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on 2 alaliiki: 1) Esimene alaliik põhineb lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli Suurbritannias, Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadiku kohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb üks saadik parlamenti. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimiste ajal kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest erinevatest parteidest, siis valituks osutub see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudukseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahepartei süsteem.
13. Kes on Euroopa Komisjoni president? 14. Kes on Eesti esindaja Euroopa Komisjonis? 15. Kes ja kui kauaks volinikud ametisse nimetab? 52 16. Kes võib volinikke kontrollida? 17. Kelle huvides volinikud tegutsevad? 18. Keda esindab Euroopa Parlament? 19. Kuidas ja kui kauaks Euroopa Parlamendi liikmed valitakse? 20. Mitu valimisringkonda on Eestis europarlamendi valimistel? 21. Mitu saadikut on Eestil europarlamendis? 22. Mille järgi saadikud europarlamendis istuvad? 23. Missugustel erakondadel on kõige suurem esindatus? 24. Kas europarlamendil on õigus koostada seaduseelnõusid? 25. Mis on europarlamendi põhiülesanded? 26. Kellest koosneb Euroopa Ülemkogu? 27. Mida kujutavad endast Euroopa Liidu kolm sammast? 28. Mille vastu võideldakse kolmanda samba all?
(mitte ainult vastaseid, vaid ka neid, kes lihtsalt laiskusest jne ei pea vajalikuks rr-ga koostööd teha). Eenpalu planeeris rr jaoks rohkem ja kaugeleulatuvamaid tegevusi, kui valimiste teema. Võimalikud, et sisemiste erimeelsuste tõttu rr siiski kauem ei püsinud. Võimulolijate vahel olid sidemed ainult poliitilised, sõbrad nad ei olnud. Rr otsene tegevuseesmärk jääb veidi hämaraks, 38 aasta kevadel aga tegutses väg aktiivseks. Valimistel taas 80 valimisringkonda. Rr seadis igas ringkonnas üles 1 oma kandidaadi. Samaaegselt võimas propagandakampaania nende 80 toetuseks. Veelgi olulisemad olid need sammud, mida riiklikud org-d astusid opositsiooni tegevuse vaigistamiseks. Opositsiooon sai 1 korda al 34 oma kandidaadid esitada (?). valimiseelne võitlus dem ei olnud. Opositsiooni teele veeretati kõikvõimalikke takistusi. Kõik koosolekud tuli eelnevalt registreerida politseis, koosolekud suruti
järjestikust parlamendikoosseisu. Jäeti välja säte, mis tagas kõigile streigiõiguse ja lubati riikliku vajaduse puhul kitsendada kõiki riiklikke põhiõigusi. Kaotajad väidavad, et tegemist oli autoritaarse korra seadustamisega. Võitjad väidavad, et tegemist oli demokraatliku EW põhiseadusega, mis pidi tagama selle, et saaks tagasi pöörduda demokraatliku valitsemisviisi juurde. Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; Valimistel taas 80 valimisringkonda. Rr seadis igas ringkonnas üles 1 oma kandidaadi. Samaaegselt võimas propagandakampaania nende 80 toetuseks. Veelgi olulisemad olid need sammud, mida riiklikud org-d astusid opositsiooni tegevuse vaigistamiseks. Opositsiooni teele veeretati kõikvõimalikke takistusi. Kõik koosolekud tuli eelnevalt registreerida politseis, koosolekud suruti võimalikult väikestesse nurgatagustesse ruumidesse, võimalikult ebasobivale ajale, et vältida rahvamaase. Ajakirjanduses keelati avaldada reklaame
Kandideerimine kohalikesse esinduskogudesse enim alalise elukoha kaudu, kuid levinud ka kinnisvara asukoha järgi - nt ka Eestis enne II Maailmasõda. Neid õigusi võib piirata nt tervisetsensuse kaudu (teovõimetud ei saa valimisõigust) või paikkonnatsensuse kaudu (nõutav teatud aeg elada antud paikkonnas). Üldiselt ei peeta eriti demokraatlikuks, kui tegevteenistuse sõjaväelastel on valimisõigus - sõjaväeosi on võimalik operatiivselt paisata teatud valimisringkonda ning siis võib poliitiliste eelistuste suhe kardinaalselt muutuda (N.Liit püüdis nii manipuleerida 1989.a. kohalike nõukogude valimistel Virumaa ringkondades). Kandideerimiseks võivad potentsiaalsed kandidaadid olla erakonna või valimisliidu liikmed või üksikkandidaadid (nn "üksik hunt"). 5. Kodanike õigused kandidaatide esitamisel - õigus esitada valimisseaduse kriteeriumidele vastavaid kandidaate peab olema vaba
võetud; b) palju tavalisemana aga "kabinetisüsteemi" heaks kiitmisega, kus peaaegu kogu täidesaatev otsustusprotsess on delegeeritud vanemnõunike komisjonile (committee of senior councillors) ja valdkondlikel komisjonidel on pigem uuriv/järelevalvet teostav kui otsustusi tegev roll. Nõukogu liikmed esindavad geograafilisi valimisringkondi (wards) ja teenivad 4 a-t (uuesti valituks osutumise korral muidugi kauem). Valimisringkonda võib esindada 1, 2 või 3 nõukogu liiget. Krahvkonnanõukogud, Londoni linnaosad ja Soti ning Walesi unitaarorganid valivad kõik oma saadikud ühekorraga iga 4 a järel. Metropoliringkonnad valivad 1/3 oma nõukogu liikmetest igal 3-l aastal 4-st, mis pole nõukogu valimise aastad; Inglise unitaarorganitele ja teise tasandi ringkondadele on antud valikuvõimalus kahe meetodi vahel. Kohalike omavalitsuste pädevus
annaabi.ee 
