„juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21. juunil tuli Riigivolikogu kokku, kuulutas välja ENSV ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti. Lääne demokraatlikud riigid ei tunnustanud de jure Balti riikide annekteerimist. ESIMENE NÕUKOGUDE AASTA Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, ametlikuks riigipeaks sai selle presiidiumi esimees J. Vares. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks eesotsas Johannes Lauristiniga
USA poliitiline süsteem toetus kahe sotsiaalselt üsna lähedase partei Vabariikliku ja Demokraatliku partei konkurentsile. 1900. a. presidendivalimistel esitas võimul olev Vabariiklik Partei kandidaadiks senise presidendi William McKinly. Partei oli võitnud tavalise ameeriklase poolehoiu suurriikliku vallutuspoliitikaga, eriti võiduga Hispaania-Ameerika sõjas 1898. a. Sõda oli olnud küll kulukas, aga selle käigus olid USA võimu alla läinud Filipiinid ja Kuuba. Valimisplatvormis seadis Vabariiklik Partei esikohale aktiivse välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamise rahvusvahelises elus. Rahale see kurss meeldis. Suurkapitali huvides võttis Vabariiklik Partei valimisprogrammi kõrgete tollitariifide säilitamise, millega taheti vältida välismaa firmade konkurentsi siseturul. Eelkõige rahakate inimeste huvides taotleti, et raha aluseks oleks tugev kullastandart ( rahasüsteem, milles rahaväärtuse alus on kuld)
kaasatus ühiskonda ja puudust kannatavate ühiskonnaliikmete olukorra parandamine. Mõnes mõttes peegeldab soov pikajalisi töötuid läbi koolituste tavaellu tagasi tuua ka uskumust, et inimloomus on võimeline arenema ja end parandama. Hariduspoliitika: Demokraadid soovivad kõigile lastele tagada juurdepääsu esmaklassilisele haridusele, et kindlustada nende õnn ja edu ning ühtlasi riigi majanduse konkurentsivõime. Oma 2012. aasta valimisplatvormis lubas Barack Obama julgustada kõiki kolledzeid ja ülikoole vähendama õppemaksusid, pakkudes taskukohase õppemaksu kehtestanud haridusasutustele ka riigipoolset abi. Samuti toetavad demokraadid seda, et kõikidele üliõpilastele oleks tagatud mõistliku intressiga riiklikud õppelaenud ning pakutaks suuremal hulgal osaajaga töökohti õpingute kõrval töötajatele. Muuhulgas töötavad demokraadid
nälga suremine. Samal ajal eksporditi vilja Ida-Euroopasse. Ameerika ühendriigid Poliitiline ja majanduslik areng 20nda sajandi alguses www.pripyat.com www.elenafilatova.com 20nda sajandi alguses jõudis USA maailmas esikohale tööstustoodangu poolest. Hakkasid tekkima trustid ja nende ühendused, näiteks Morgan grupp. Rockefellerite grupp nafta. 1900ndal aastal presidendi valimistel esitas vabariiklik partei kandidaadiks senise presidendi ulja McKinley. Valimisplatvormis seati esikohale aktiivne välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamine rahvusvaheline selts rahvusvahelises elus. Pooldati kõrgeid tollitariife. Demokraatlik partei kutsus üles võitlusele trustidega ja korruptsiooniga. Valimised võitis McKinley, kuid 1901 tapeti ja tema asemel sai Theodore Roosewelt. Takistas monopolide tegevuse reguleerimise idee valitsusel on õigus kontrollida ja ta peab kontrollima monopolide tegevust. 1904 Võitis Roosewelt valimised
annaabi.ee 
