organisatsiooniks oli EKP, seni veel formaalselt iseseisev. Anneksioon. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja ennetähtaegsed valimised, kusjuures kavatseti moodustada ainult Riigivolikogu, Riiginõukogu ei pidanud enam kokku astuma. NSV Liidule sobivate isikute viimiseks parlamenti kutsuti ellu Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), mis alustas ulatuslikku propagandakampaaniat oma kandidaatide toetuseks. Rahvuslike ringkondade kandidaatide valimisplatvormid tühistati. 21.-23. juunil aset leidnud Riigivolikogu istungjärgul selgusid kommunistide tegelikud sihid. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Ühtlasi alustati Eesti NSV konstitutsiooni väljatöötamist ning vabastati K. Päts presidendi kohalt (juuli lõpupäevil küüditati ta koos perekonnaga Nõukoogude Liitu). Samal istungijärgul otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida
kuuluda vähemalt 18-aastased Eesti või Euroopa kodanikud Parempoolsed erakonnad (Reformierakond, IRL) Pooldavad: 1) vabaturumajandust 13 2) proportsionaalset e võrdelist maksusüsteemi 3) põhimõtet, et iga mees on oma õnne sepp 4) madalaid makse ning kõrgeid palku NB! Kahe viimase parlamendivalimiste ajal muutusid oluliselt parempoolsete erakondade valimisplatvormid rõhutati rohkem sotsiaalset turvalisust nii pensionäride kui laste seas. Vasakpoolsed erakonnad (Keskerakond, SDE) Pooldavad: 1) riigi aktiivsemat sekkumist majandusellu 2) ressursside ülekandmist (väliskaubandusest rahad sotsiaalsfääri) 3) pooldavad astmelist e progresseeruvat maksusüsteemi 4) üksikisiku vastutus on väiksem oma sotsiaalse heaolu eest, riigi vastutus on suurem NB! Parempoolsed pooldavad õhukest riiki ning vasakpoolsed paksu riiki.
Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5) a) Kriisid, sokid (nt Virgina Tech 2007, õlised linnud 2007 jne) b) Meedia eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib c) Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006) d) Huvigrupid rohelised, naisõiguslased, suurärimehed e) Ametnikud järjest olulisemad protsessis tänapäeval f) Poliitikud ja parteid Parteiprogrammid ja valimisplatvormid g) Eksperdid mõju oleneb staatusest poliitikute silmis h) Rahvusvaheline mõju (rahvusvaheline surve, ideede laenamine) i) Grupi staatud poliitikute silmis (sotsiaalteadlased, üliõpilased, seksuaalvähemused vs suurärimehed) j) Kui suurt elanikkonna segmenti poliitika puudutab (pensionärid vs puuetega inimesed) Kes on kõige olulisemad toimijad poliitika elluviimise faasis: a)ametnikud, b)poliitikud Elluviimise faasis on olulisimad ametnikud