teenust võimalikult paljudele. Siit võib tuua paralleeli, mille kohaselt on see peaaegu, et üks ühele puhta liberalismi taotlusega, kus riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna sõnul rajaneb vabadus kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel. Vaadates Reformierakonna 2011. aasta valimisplatvormi ja teades, millised on puhta liberalismi peamised eesmärgid, võib öelda, et Reformierakond toetub suuresti liberalismi üldpõhimõtetele. Seda näitab kas või see, et riik sekkub majandusse minimaalselt, iga indiviid on oluline, samas ka indiviidivabadused, mis peavad olema tagatud kõigile. 3. SUHTUMINE RAHVUSLUSSE Reformierakonna tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv.Reformierakond on alati väärtustanud
Proportsionaalne süsteem Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem. Eestis kasutuses olev süsteem on keeruline, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. · Parlamenti pääsemisel pole tähtis ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas Parlamenti saamise kolm etappi: 1. Isikumandaat. 2
Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1. kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti 2. valijahääli kantakse ühelt kandidadilt teisele üle. Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule 3. parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud
- harin funktsioon (kampaaniaperiood, teave erakondade vaadetest) Üldised valimised - ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) - puudub varanduslik piirang - kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud - vanuseline piirang valimised on vabad - kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul - kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem
03.2010 Valimiste põhireeglid 1. üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib parlamendivalimistel) d) teovõimetute piirang e) vanuseline piirang 2. vabad a) kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul b) kodanikku ei tohi mõjutada 3. ühetaolised ehk võrdsed a) võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks b) kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed 15.03.2010 halduskorraldus 4 Peamised valimissüsteemid 1. majoritaarsed a) Lihthäälteenamus - võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) Absoluuthäälteenamus - valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed
a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang c) kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) d) tervise piirang ja teovõimetud e) vanuseline piirang 2. valimised on vabad a) kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul b) kodaniku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed a) võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks b) kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Parlamendivalimised enamasti iga nelja aasta tagant, presidendivalimised iga viie aasta tagant 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine
konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori Jevgeni Brakovi poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi. Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitas Gennadi Burbulis Jeltsini kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini
- Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86. Mida annab ideoloogia erakonnale? - Eesmärgilised stiimulid - Aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 87. Kaasajal levinuimateks erakonnatüpideks on: - Laiahaardeerakonnad - Kartellierakonnad 88. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? - Kaheparteisüsteem - Üheparteisüsteem - Mitmeparteisüsteem 89. Laiahaardeparteiks nimetatakse: - Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. 90
Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2. valimised on vabad kandidaate võivad üles seada kõik legaalsed parteid ja kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Kontrollitakse, kas kandidaat kandideerib vaid ühes kohas, on tal kodakondsus, on ta valimisealine. Kandidaat peab maksma kautsjoni, mis valitus osutumisel talle tagasi makstakse, vastasel juhul läheb see riigituludesse. 2
Samas peetakse seda süsteemi õiglasemaks, sest see annab parlamenti pääsemiseks lootust ka väikeparteidele, keda esimene valimisviis ei soosi. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Lisaks tasub meeles pidada veel teisigi Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasusi. Esiteks kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukoht. Ka saadikutöös tuleb järgida partei poliitilist liini. Seega ei tasu valida sümpaatset inimest, kui ta kandideerib niisuguse partei nimekirjas, mille vaated pole meelepärased. Teiseks valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on a. kaadrierakonnad b. massierakonnad c. laiahaardeerakonnad d. kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? a. kaheparteisüsteem b. üheparteisüsteem c. kolmeparteisüsteem d. mitmeparteisüsteem 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse a. Erakonda, kus esiplaanil on teatud suure huvirühma spetsiifilised huvid ning millesse kaasatakse võimalikult p b
jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele. Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli. Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, st erakond peab saama tema kandidaatidele antud häälte summale vastava arvu kohti Riigikogus. 9. Vabariigi Valitsus 9.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid Vabariigi Valitsusena käsitatakse põhiseaduses kollegiaalset põhiseadusorganit, mis koosneb peaministrist ja ministritest.Täidesaatev riigivõim kuulub VV-le.
Loodi uus kaitseorganisatsioon ERO ehk Eesti Rahvaomakaitse. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti töötava rahva liit: 6. juulil tehti teatavaks, et on loodud ülemaaline valitsusorganisatsioon Eesti Töötava Rahvaliit (ETRL). Kõigis 80's valimisringkonnas esitati ühe kandidaadi. Oli võimalik esitada rahva kandidaate, jõuti sisseseada 83 rahvakandidaati. 9. juulil teatati, et kõik kandidaadid peavad järgmiseks päevaks ehk 24 tunni jooksul esitama valimisplatvormi. ETRL koostas ühisvalimisplatvormi 80 kandidaadiga - Tuleb taastada demokraatlik kord, kaotada K. Pätsi aegsed kitsendused, tuleb tõsta töötavate inimeste sissetulekuid, suurem tähelepanu pensionile, laiendada laste ja ema kaitset, head suhted naaberriikidega. Enamik opositsiooni saadikutest suutis platvormi esitada, kuid kandidaatide arv langes 69'le. Osaid rahvakandidaate ähvardati, 83'st vastaskandidaatidest jäi 1, keda ei valitud ning peale valimisi süüdistati võltsimises ja
annaabi.ee 
