“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt
- seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot - passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!) · perekonnatraditsioonid · isiklik kogemus · valitsuse tegevus · väärtusorientatsioonid · ajaloolised tavad · kokkupuude parteiga jm 3. Valimisaktiivsus erinevates riikides ja Eestis? Millest see sõltub? · kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77)
pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna põhidokumente, selles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade kohta. See annab olulist informatsiooni partei ideoloogia kohta, samas valimisperioodil tullakse välja eraldi valmisplatvormiga, kus need samad ideed on lühemalt ja tabavalt (lihtsamalt) kirja pandud (püüdmaks valijate tähelepanu). Erakonna eesmärgiks on saada võimu juurde, et teostada oma ideed poliitikas (milleks on vaja ka valimisi). 50-60. aastate erakondi nimetatakse massiparteideks, kuna hääleõigus oli Euroopas levinud ka naistele ja mustanahalistele, mistõttu hakati parteidesse pidevalt uusi liikmeid värbama. Klassijaotusega vastavalt olid
teadlikud, millele vaatamata need ikkagi mõjuvad valijate peal. Võib-olla on paljud inimesed juba ka harjunud sellega, et poliitikamaailma stiiliks on kujunenud mitte niivõrd aus argumenteerimine kuivõrd püüd inimesi mõjutada ebaausate võtetega ehk demagoogitsedes. 25 5. Kokkuvõte Käesolevas uurimistöös „Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimisperioodil ajalehe Postimees näitel“ selgitati välja argumenteerimise ja demagoogia erinevus, analüüsiti kaheksat peamist demagoogiavõtet ning vaadeldi milliseid demagoogiavõtteid poliitikud kasutavad ja püüti neid veidi analüüsida. Selle väljaselgitamiseks kasutati artikleid ajavahemikust 21.08.2013 kuni 19.10.2013, mil toimusid kohalikud valimised. Vaatluse alla võeti Eesti kolme suurema erakonna juhtfiguuri: Edgar
annaabi.ee 
