võimule saades. Enamlevinud lubadusteks on maksude alandamine ning pensioni ja palkade tõstmine, teised muutused sõltuvad juba sellest, kas partei on vasak- või parempoolne. Kahjuks ei pruugi olla alati kõik nii roosiline, kui paistab kord võimule saanud, unustavad erakonnad antud ausõna, mis tegelikult tundus juba alguses üsna utoopiline olema. Koos lubadustega kasutatakse palju reklaami. Me kõik oleme näinud valimiseelsetel nädalatel linnades tähtsate nägudega poliitikute plakateid, mis kaunistavad või siis risustavad iga posti, puud ja prügikasti. Pesuvahenditele ja kõnekaartidele ei jätku saatepauside ajal aegagi, teleriekraan on pidevalt sini-kolla- roheline. Kas ka taoline tegutsemisviis kellegi häält mõjutab, on kaheldav. Igaüks teab ise, kes on talle sümpaatseim või siis kõige vähem ebsümpaatseim. Valija südame võitmiseks kasutatakse ka lähedasemat meetodit. Pole harv, kui saad
parteisüsteeme. (Gitelson jt, 1996, lk. 121). Ameerika parteiorganisatsioonide võime kontrollida kandidaate ja valimisi on suhteliselt nõrk, kuna paljud kandidaadid püüavad kandidaadiks saada iseseisvalt. Parteiorganisatsioonidel ei ole õigust nimetada kandidaate või kirjutada kandidaadile ette poliitilisi seisukohti. (Patterson, 2013, pp. 190, 207). Siiski oleneb tänapäeval kandidaatide valimine ka nendest inimestest, kes osalevad partei valimiseelsetel koosolekutel, sest seal selgitatakse kandidaadid, kes osalevad partei nimekirjas valimistel. On oluline märkida, et siiski mõnes riigi osas on kohalikud parteiorganisatsioonid valimiskandidaatide värbamisel määravad. Üks Ameerika kohalik parteiliider on öelnud: " Mitte ühegi osariigi juht ning isegi mitte Ameerika Ühendriikide president ei hakka meile ette kirjutama, keda me kohalikul tasandil ametisse esitame. Nad ei saa isegi määrata, millised probleemid on olulised".
annaabi.ee 
