Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valimiseelselt" - 3 õppematerjali

Kas eesti valimissüsteemi tuleks muuta
1
doc

Kas eesti valimissüsteemi tuleks muuta?

Seega usun, et Eesti valimissüsteemi tuleks muuta. Muutusi pole vaja teha palju, kuid ometi piisavalt, et ei saaks toimuda pettusi ning rahvas tunneks, et ka nendega on arvestatud. Kindlasti ei ole halb, et õigus Riigikogu valida on 18- aastastel teovõimelistel Eesti kodanikel, kuid valimissüsteemi keerukuse tõttu on just valimisõiguse alampiir ainus, mida valimiste kohta teada on. Valimissüsteemis tuleks teha muudatusi ning neid ka rohkem rahvale tutvustada, et juba valimiseelselt oleks teada, mis süsteemi järgi valimine toimub, seda ka juba seetõttu, et pärast valimisi kaebusi ning pretensioone vähem oleks.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
55 allalaadimist
Maksundus
12
doc

Maksundus

3. paindlikkus ­ maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima võimalikult kiiresti nii majanduslikele kui ka poliitilistele muutustele. 4. poliitiline vastavus ­ maksude kaudu toimiv poliitiline süsteem peab peegeldama riigi ja maksumaksjate huvisid ja poliitilise huve, eelistusi. Maksud peavada vastama riigi majanduslik-poliitilistele eesmärkidele ja võimaldama seda, mida võimul olijad on lubanud maksumaksjatele valimiseelselt. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus ­ maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus ­ kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt.

Majandus → Maksundus
207 allalaadimist
Ameerika Ühendriigid 1945-1963
15
docx

Ameerika Ühendriigid 1945-1963

Ta sündis rikkasse Iiri-katoliku perre. Sellest hoolimatta püüdis ta elus ise midagi saavutada. Näiteks kirjutas ta Harvardis tudeerides bestselleri. Ta teenis ka Teises maailmasõjas torpeedokaatril. . Poliitilistelt vaadetelt oli ta demokraat. 1952. aastal sai John Kennedy senaatoriks. Inimestele meeldis pikka kasvu, energilise, avala ja poisikeseliku silmnäoga armastusväärne katoliiklasest presidendikandidaat. Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga. Ametikohale astus ta 43 aastasena ning ajaloo minimaalseima häälteenamusega (Nixon 49,6 % - Kennedy 49,7%). Hüüdnimi: ,,JFK" Välispoliitika Juba ametisse astudes oli selge, et Kennedy´l tuleb silmitsi seista mitmete keeruliste rahvusvaheliste väljakutsetega. Esimeseks suuremaks intsidendiks sai Kuuba. Kennedy oli ainult

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun