vähenesid, sest ametnikud tundsid vähem muret, millise tasandi valitsemisüksus millega tegeleb. Riigi- ja osariikide ametnikud nägid üksteises nüüd liitlasi, mitte vaenlasi. Süsteemi keskmeks olid mitmesugused riiklikud abiprogrammid, mille abi finatseeriti kiirteid, sotsiaal-ja haridus-ning teisigi programme. Abiprogrammide raames said osariigid täpseid sihtotstarbelisi summasid, mille abil rahastati näiteks rahvastiku- uuringuid, selgitamaks, kui palju on valimisealisi elanikke, kui suured on elanike sissetulekud jmt. Üks suuremaid oli Hilli-Burtoni programm, mis oli eriti tähtis vaeste inimeste jaoks. 1986, aasta lõpuks oli sellest programmi fondist kasutatud kolm miljardit dollarit, millega rahastati tervishoiuasutuste ehitamist ja moderniseerimist. Toetusi jagati üksneid projekidele, mille kohta oli esitatud taotlus või tegevuskava. 1930. aastal sai toetust ainult riigi pealinn, aga 1940. aastaks oli olukord muutunud ning
2007. aastal toimunud XI Riigikogu valimistel tõusis valimisealise kodanikkonna arv 37 529 inimese võrra, valimisaktiivsus tõusis 61,91%-le ehk 54 777 hääle võrra. XII Riigikogu valimistel, mis toimusid 2011. aasta märtsis, tõusis hääleõiguslike kodanike arv 16 103 inimese võrra, mis tõstis valimisaktiivsuse protsendi 63,53%-le ehk 24 801 hääle võrra. Kui võrrelda valimisaktiivust ning hääleõiguslike kodanike arvu, siis saab siiski väita, et need on omavahel seotud. Kui valimisealisi kodanikke on rohkem, siis on ka valimisaktiivsus 11 suurem. Vaadeldes hääleõiguslike inimeste arvu ning hääletanute arvu, ei saa nende vahel selget seost tõmmata, sest inimesi mõjutavad ka teised faktorid, mida täpselt määratleda on raske. Näiteks X Riigikogu valimised näitavad selgelt, et kuigi valimisealine kodanikkond on
annaabi.ee 
