"valimisatiivsus" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

Lühikeseks ajaks Kaarel Parts arreteeriti, AV tema kaitseks välja ei astunud. Tartu Nõukogu jäi konfliktis peale. 23. mail valimised valdades, valimisaktiivsus oli üsna madal, Eesti peale keskmiselt 1/3 valimisõiguslikud valimas. Selleks ajaks ei olnud Eesti poliitiline maastik veel välja kujunenud - väga paljudes valdades ei olnud peale ühe kandidaadi kedagi. Teine põhjus valimisaktiivsusele seisnes selles, et paljudel inimestel puudus harjumus valimiseks, eriti madal oli valimisatiivsus madal naiste hulgas. Valimiste teine etapp maakondade kaupa leidis aset jaanipäeval ja maakondadest kokku valiti 42 maanõukogu saadikut, aga nende maakondlike valimiskogude tähtsus suurem - valiti ametisse ka maakondade maanõukogud. Panid paika ka Maavalitsuse - sai alguse maakondlik omavalitsus Eestis. Maanõukogu astus kokku 1. juulil Tallinnas, selle avas Poska. Parteilist kui erakondlikku jaotumist ei olnud - oli sotsialistlik blokk ja demokraatlik blokk, need olid enam-vähem võrdsed