Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on
vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus
Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et
jagamise ja kontrolli saavutamise tegurite üle, mis mõjutavad tema töö tulemuslikkust. Võimustamine aitab kõrvaldada võimetust põhjustavaid tingimusi. Võimustamine võimaldab töötajatel probleemid nende tekkimisel kontrolli alla võtta. Viis lähenemisviisi võimustamiseks: 1. Aidata töötajatel saavutada meisterlikkus oma töös (võimaldades sobivat koolitust ja juhendamist) 2. Võimaldada töötajatele rohkem kontrolli oma töö üle (andes valikuvabadusi töö tegemisel ja suurendades vastutust töötulemuste eest) 3. Pakkuda edukaid rollimudeleid ( võimaldades töötajatel jälgid kolleege, kes juba on edukad) 4. Kasutada sotsiaalset kinnistamist ja tunnustamist (tänades, julgustades, anda suulist tagasisidet enesekindluse tõstmiseks) 5. Anda emotsionaalset tuge (vähendades stressi ja muret läbi parema rollimääratluse, tööülesande toetamise ja hoolimise ausa väljenduse)
Kõigepealt oli kohe paista, et teenindajad olid ühtses viisakas, standartses vormis mis sobis kaupluse õhkkonna ning interjööriga. Poodi astudes tervitati viisakalt ning naeratati. Oli näha, et kollektiiv oli kokkuhoidev ning üksmeelne, töö oli ilusti jaotatud ning paistis, et valitseb midagi niiöelda sünergilise meeskonnatöö laadset. Suhtumine ning kõnepruuk paistis küll olevat kliendile orienteeritud ning vesteldes ei olnud tunda pealesuruvat või valikuvabadusi kitsendavat kõnemaneeri, tundsin, et sain asjalikku nõu ning samas säilis mul täielik valikuvabadus. Võiks isegi öelda, et mingil määral oli klienditeenindajasse juurdunud terviklikku ehk niiöelda holistilist vaateviisi. Minusse suhtuti positiivselt ja sõbralikult, sellise mina olen ok ja tema ise ka on ok suhtumisega. Tundsin, et mind tunnustatakse kui klienti ning eelkõige antakse nõu ja abistatakse minu soovidest ja seisukohast lähtuvalt, kui oli
väärtuslikumad Kui asjad muutuvad vähem kättesaadavaks, siis kaotame oma vabadusi Piiratud koguse taktika- klientidele teatatakse, et mingi tooote varud on väikesed ja seda ei pruugi kauaks jätkuda tähtaja taktika- võimalusele saada mingit toodet määratakse ajapiirand Brehmi psühholoogilise vastulöögi teooria- keskne on soov säilitada meile kuuluvaid õigusi. Vajadus on vabadusi säilitada, kui meie valikuvabadusi piiratakse või ähvardatakse, paneb meid neid valikuid (ja nendega seotud tooteid ja teenuseid) tahtma oluliselt rohkem kui enne. Miks on just 2 eluaastal ja teisemeas eriti suur kalduvus reageerida psühholoogilise vastulöögiga? Kaheaastased hakkavad ennast selles eas esimest korda indiviidina tundma ja arusaam autonoomsusest toob endaga kaasa arusaama vabadusest ja valikuvõimalustest. Nad tahavad teha kindlaks oma valikute ulatuse ja piirid,
tegurite üle, mis mõjutavad tema töö tulemuslikkust. Võimustamine aitab kõrvaldada võimetust põhjustavaid tingimusi. Võimustamine võimaldab töötajatel probleemid nende tekkimisel kontrolli alla võtta. Viis lähenemisviisi võimustamiseks: 1. Aidata töötajatel saavutada meisterlikkus oma töös (võimaldades sobivat koolitust ja juhendamist) 2. Võimaldada töötajatele rohkem kontrolli oma töö üle (andes valikuvabadusi töö tegemisel ja suurendades vastutust töötulemuste eest) 3. Pakkuda edukaid rollimudeleid ( võimaldades töötajatel jälgid kolleege, kes juba on edukad) 4. Kasutada sotsiaalset kinnistamist ja tunnustamist (tänades, julgustades, anda suulist tagasisidet enesekindluse tõstmiseks) 5. Anda emotsionaalset tuge (vähendades stressi ja muret läbi parema rollimääratluse, tööülesande toetamise ja hoolimise ausa väljenduse)
tähendusrikastest fraasidest, mis kõik on lõpetatud, kuid moodustavad nn luulevoogusid. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja." Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Luuletaja hoiak on romantiline, ta püüab haarata hetkest kõike. Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab, ilma et ta üldse otsiks
annaabi.ee 
