ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele
uurimisvaldkond valikuuring (sampling theory), kus käsitletakse põhjalikult üldkogumi, valimi mõisteid ja erinevate valikumeetodite omadusi. Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud: · Tõenäosuslikud valikud eeldavad, et iga üldkogumi indiviidi kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslik valik eeldab loendi olemasolu (N on teada), millest uurija mingi valikueeskirja alusel kaasab uuritavad. · Lihtne juhuvalik tähendab, et igal üldkogumi indiviidil on võrdne võimalus valimisse sattuda, vastav lihtsaim korrektne valikumeetod on süstemaatiline juhuslik valik mingist registrist, näiteks äriregistrist iga 100. ettevõtte, telefoniraamatust iga 50. elanik jm. Teine sobiv lahendus on valitavate objektide järjekorranumbri määramine juhuslike arvude genereerimisega
annaabi.ee 
