eri teid. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõu rakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks. Kaalutlusõiguse teostamise teises astmes tegutsemisviisi valides peaks haldusorgan nagu esimeses astmes otsustamise korral juhinduma HMS-is sõnastatud kriteeriumidest. Kaalutlusõiguse teostamist on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-17 p 16: ,,Kolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb
ettekirjutus , või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. Näide 2 Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud sportlasi. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõurakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks. 9 2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on
on loogiliselt formuleeritud. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 43 7. Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada.17 Kaalutlus- ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19
annaabi.ee 
