aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli
heli. Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion) diatooniline nuppakordion (diatoonilise häälestusega 1 5 nupureaga väiksemamõõduline lõõtsapill) nö Stradella bassidega akordion meloodia- ehk valikbassidega akordion (vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus ka vasakus käes on kromaatiline heliredel, mis võimaldab mängida ühehäälset meloodiat) bassakordion (bassinoodid paremas käes, vasaku käe nupustik puudub). Klahv- ja nuppakordion on kaasaegsed täiuslikud muusikainstrumendid. Muudatused pilli ehituses lähtusid kohalike rahvalaulude, -tantsude iseloomust ja muusikalisest eripärast, hiljem kunstmuusika helikeele esitamise vajadustest.
annaabi.ee 
