tegevuse kaudu mõjutavad nad paljusid noori, teavad ka teisest küljest, et igav ja tagasihoidlik elu ei müü. Seega käituvad nad meedias tihti vastutustundetult ja väljakutsuvalt, kutsudes esile oma fännide käitumises mässumeelsust ja ebaloomulikku käitumist. Sarnast vastutustundetut käitumist oma kuulajate suhtes kohtab väga tihti kahjuks ka Eesti poliitikute hulgas. Paljud neist ei põlga ära ka negatiivset meediakajastust selleks, et nende nimi võimalike valijateni jõuaks. Opositsioonipoliitikutel on meediavahendusel lihtne sõimata valitsusparteisid ja süüdistada neid majanduslanguses, ise konkreetseid samme välja pakkumata. Poliitikud kasutavad ära tõsiasja, et paljud inimesed pole kunagi millegagi rahul ja lubavad neile praktiliselt võimatut. Iga endast lugupidav ajakirjanik, peaks üritama vältida selliste katteta lubaduste meedias kajastamist. Meedial on ka üsna suur negatiivne mõju. Kui keegi on midagi valesti või halvasti
skandinaavialikku mõistmise levikut võib oodata veel ühe inimpõlve kindlasti, kui mitte rohkem. Feminismist küll ühtteist teatakse, kuid Eestis pole see populaarne; valimisliikumisi "naised naisi valima!" pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated valijateni parteide kaudu ülaltpoolt, teiselt poolt aga samalt tasandilt hariduse ja massikommunikatsiooni kaudu. 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas Miks on Eestis vaja naispoliitikuid? Kas Eesti valija toetaks naiste osalust poliitikas? Naised on meie ühiskonnas rohkem allasurutud grupis kui mehed, vaatamata sellele, et naisi on Eestis 52%. Naiste sissetulekud on väiksemad - 72.5% meeste omast, naisi on rohkem töötuid (14% rohkem kui
153; Patterson, 2008, pp. 233-235) Kindlasti määrab kampaaniate kalliduse ära nende kestvus kampaaniad algavad tihti aasta enne valimisi ja tungimine valijate eludesse pea iga meediumi kaudu. Niiviisi kulgevad tänapäeva kampaaniad nii tänavatel (ground wars), kus proovitakse veenda nii ebakindlaid hääletajaid (swing voters) kui ka oma toetajaid valimiskasti poole pöörduma, kui ka massimeedias. Eriti populaarseks allikaks on televisioon (air wars), olles kõige tähtsam viis valijateni jõudmiseks juba üle poole sajandi, ning ka Internet, mis on muutumas kõige tähtsamaks meediumiks eelkõige läbi e-mailide ja sotsiaalvõrgustike kasvu (Patterson, 2008, pp. 236-237). Abivahendid täiuslikuks kampaaniaks Kindlasti on rahal suur võim ja märkimisväärne roll valimistel, kuid see pole siiski ainus, mis määrab võitja. Kongressi valimiste puhul on tähtsaks asjaoluks korduskandidaadi tagasivalimine (incumbency)
annaabi.ee 
