Käimine 6 km/tunnis 4,80 Fokstrott 4,50 Käimine 8 km/tunnis 9,3 Valss 3,50 Jooksmine 9 km/ tunnis 9,6 Balletitund 5,80 2. Toitainete, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse leidmine Üksikute toitainete vajadus grammides tuleb leida ööpäevase energiakulu (Q) põhjal. Üldjuhul võtta valguvajaduseks 11% kaloraazist, lipiididele 30% ja süsivesikutele 59% kaloraazist. Meenutuseks siinkohal veelkord, et 1 g valke ja süsivesikuid annavad 4 kcal ja 1 g lipiide 9 kcal energiat. Seega saab päevase valguvajaduse grammides teada järgmiselt: (Q × 0,11) : 4. Analoogiliselt leitakse süsivesikute ja lipiidide tarve. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus leitakse tabelitest 25, 26 või 27. 3. Menüü koostamine
Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine. Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta. Mineraalained Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm. Mineraalaineid on vaja samuti väga vähe. Tuntuim mineraalaine, mida me igapäevaselt tarvitame, on sool. Kalas, köögiviljas, vees ja teistes toitudes ja jookides sisalduv soolahulk ei rahulda meie organismi soolavajadust. Seepärast vajame toidule lisamiseks puhast keedusoola. Peale selle vajatakse soola toiduainete konserveerimiseks,
vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine. Täiskasvanud inimese valguvajadus on suuresti kõikuv, sõltudes kutsetöö iseloomust, soost, kliima- ja olmetingimustest, toidu keemilisest koostisest, eriti valkude aminohappelisest koostisest jne. Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta, absoluutse kogusena kõigub see 80... 100 g ööpäevas. Peab aga mä-kima, et teadlaste arvamused valgu optimaalse hulga suhtes on lahku-minevad. Üldiselt arvatakse siiski, et see peab olema suurem kui see hulk, mis kindlustab organismi lämmastikuainevahetuse tasakaalu. Samuti erinevad suuresti erinevate maade füsioloogilistes toidunormides fikseeritud valgukogused. Näit. 18... 40 a. vanusel mehel, kes elab mõõduka kliima tingimustes ja tegeleb kerge
annaabi.ee 
