Maailmakirjandus III
illusoorseks jne. Kui teost vaadelda ideaaliotsinguna, siis jääb lõpp avatuks ja ideaal jääb leidmata.
See on romantismi üldine konseptsioon. Ideaal on olemas , aga selle juurde jõudma ei pea. Goethe
juures erinevalt romantikutest, puudub pettumus. Ta pole meelheitel nö. Positiivne alge on tema
teostes tunda. Usub paranevatesse ilma asjadesse. Näitab ennast ,kui valgustuslik autor. Valgustuslik
optimism on säilinud. Selle asemel, et vaielda, kas ta on valgutuslik autor, on ta seda kui teist. Ta
loomeaeg paikneb muutuva valgustuse perioodis ja loomingu haare ja ulatus, mida ta käsitleb on
väga suur. Raske oleks öelda, on ta üks või teine vms. Tal on jooni nii ühest kui teisest. Goethest
kujuneb sild valgustuse ja 19 sajandi positivistliku-realistliku maailmavaate vahel. Goethe saavutas
tasakaalu. Tema on see, kes kandis valgustusliku enamvähem materjalistliku hoiaku üle romantilise
laine ja on seotud selle läbi ka natuke realismiga