Hispaania kodusõda
aasta aprillis ning selle juhiks sai Franco, kelle võim
toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Franco valitsus
kujutas endast konservatiivset ja autoritaarset reziimi. Repressioonide, mille eesmärk
oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja
seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja
piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi
valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja
vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus
igasugune sõna- ja usuvabadus.
Majanduses hakkas Franco teistest riikidest eemalduma, iseloomulik oli
importi asendama hakkava tööstuse loomine ja nõrga erakapitali toetamine.
Majandust arendavaks jõuks sai jõhker sunnitööliste ekspluateerimine. Selline
majanduslik suletus võttis eekujuks Euroopa fasismi ja peegeldas inetlust, mida
annaabi.ee 
