2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast
07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias · Tal oli lutheri usku pere · Esimene eesti soost tartu üliõpilane · Õppis usuteaduskonnas · Beiträge teaduslik ajalugu seal oli kirjas keele ja rahvaluule kohta teaduslikke artikkleid · Tõlkis rootsi keelest soome mütoloogia saksa keelde(suhtus tõlkimisse loovalt)
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt
Ta lasi ehitata Sanssouci lossi, kuhu õukonda koondas valgustusmehi ning filosoofe, olulised olid mh vestlusõhtud. Oli kirjavahetuses ka Voltaire'ga. Selle kõige läbi muutus tavainimese elu tänu valgustatud absolutismile ning headele valitsejatele palju inimestele võimaldati elementaarseid õiguseid ja vabadusi, kõigil oli võimalus oma elu rohkem juhtida ning valida teid, mida vana korralduse järgi mitte (usuvabadus eelkõige). Samuti mõjusid valgustuslikud ideed hästi inimkonna arengule üleüldiselt, sest teaduse areng lõi tingimused uudsete lahenduste loomiseks ning inimeste elu lihtsustamiseks.
Samuti nõuti võimalust vabalt avaldada oma arvamust religiooni, poliitika ja moraali küsimustes. Inimõiguseid hakati käsitlema kui väärtuseid, mille inimene sai kaasa sünniga. Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja
*maksude määramine ja sissenõudmine oli parlamendi tegevus Milline nägi välja parlamentaarse monarhia sisu? Oliver Cromwell. Inglise riigimees ja sõjaväelane Ta oli äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid olid peamiselt usulised. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Cromwell sooritas halastamatud sõjaretked Sotimaale ja Iirimaale. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli. Maria Theresia, Joseph II ja Friedrich II valgustuslikud reformid. Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna M.Theresia ja keiser Joseph II.Hariduse edendamiseks laiendas M.Theresia rahvakoolide võrku.Joseph II ajal vastu võetud tolerantsuspatent.Finantsreform. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis
sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati neid, kes Christian VI kehtestas Taanis pühapäeval kirikusse ei ilmunud. 1733.aastal uuesti pärisorjuse. 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Taani kuningatel oli18.sajandil Kuningas Fredrik V valitsusajal kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes absolutistlik võim. pooldas talurahva vabastamist ja reforme. 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Taani 18.sajandil 1770. aastal reformid. Majanduselus kehtestati Kaotati tsensuur ja vabakaubandus kehtestati trükivabadus. Eri väeliikide ohvitseride
Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H. Merkel veendunud ka lätlaste (ja eestlaste) kultuurivõimes, kui nende elujärg vaid paraneb. Ja sellega oligi ta üks Eesti valgustajatest.
4)Seadusandlik (zirondiinidà ) Korpus Prantsuse revolutsiooni... 1)põhjused Majanduslikud: välisvõlg( õukonna toretsemine, sõjad, algeline majandus feodaalsuhted) à majanduslik kriis Seisuslikud: I ja II seisus olid maksukohustusest vabad, neile kehtis teine kohtupidamine, olid teised kombed (seisustesisesed vastuolud ) Ideoloogilised: õukonna pahelisus, valgustuslikud ideed 2)tagajärjed Majanduslikud: Inglismaa tõusis ainsaks mere võimuks, IdaEuroopas vabastati talupojad pärisorjusest, tekkis tööliskiht Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine.
jätab ta maha. Tüdrukul on kaks venda, kes lähevad don Juani otsima, et talle kätte maksta. Kuna üks vendadest polnud don Juani varem näinud ja don Juan päästab tolle elu, siis too vend jääb talle tänuvõlglaseks teadmata, et too on tema suurim vaenlane. Teine vend tahab don Juani tappa aga esimene vend ei lase sellel juhtuda. Don Juan põgeneb. Stseen komtuuriga. Lõpuks don Juan hukkub, kukkudes kuristikku. 3. Voltaire kui isiksus ja võitleja omas ajas. Tema valgustuslikud ideed filosoofilises jutustuses ,,Mikromegas". 1694 1778. Luuletaja, näitekirjanik ja prosaist, 90köitelise teostekogu autor, oma ajastu väljapaistvaim filosoof, esimese entsüklopeedia artiklite autoreid. Tal oli loomulikku värsistamisoskust. Isa tahtis, et ta õpiks juurat, kuid ta jättis õpingud pooleli. Kõrgseltskonnas oli ta kui meelelahutaja, narr. Louis XV õukonnas Voltaire ei suuda varjata oma vaimset
¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas. ¤ Igapäevailminguteks sai väljarändamine, nt merereisijad sõitsid mööda merd ja avastasid maailma, see tõi eelduse Euroopa majanduskasvuks. Mindi Ameerikasse, loodi valge kultuur, millele järgnesid rassilised kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud
seisulikuks õppeasutuseks, oli kooli tunginud valgustusaja vaimsus, mis rõhutas loodus- ja mõistuspärasust, reaalainete, emakeele, uute keelte ja kehalise kasvatuse tähtsust. Suuresti olid 18. sajandi valgustusideed Eesti hariduses vahendatud Venemaa poolt, mille kõrgklass toona aktiivselt prantsuse kultuuri järgis. Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme langes viljakale pinnale. Ent Baltikumi enda koht saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks. Põhjuseks oli oma õukonna puudumine
Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand) Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Suur osa on selles
........................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 2 1. ABSURDITEATER Teise maailmasõja kogemus ning inimkonna kohale kerkinud aatomihävingu oht õõnestas sügavalt usku maailma mõistuspärasusse ja kõrgemate väärtuste olemasolusse. Valgustuslikud ja humanistlikud ideaalid näisid vankuma löövat, maailm muutuvat inimesele ükskõikseks kaoseks. Nii sündis absurditeater (1, 348). Absurditeater põlvneb 1896. aastal Pariisis esmakordselt mängitud Jarry näidendist ,,Ubu Roi" (Kuningas Ubu), tuginedes tõdemusele, et inimese elu ja püüdlused on niivõrd ebaloogilised ja keel suhtlemisvahendina nii puudulik, et ainus väljapääs on naerus (3, 258). Absurditeater on seotud
· Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia. Valgustuslikud reformid austrias · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud muudetu maksukohustuslikuks. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine allutati keskvalitsusele. · Usuvabadus · Ametlikuks keeleks sai emakeel. Valgustatud absolutism Venemaal Pärast Peeter I surma 1725. aastal järgnesid Venemaal paleepöörded, kõik tahtsid võimule saada, kuni need lõppesid Katariina II Suure võimuletulekuga. Ta oli Venemaa üks valgustatumaid valitsejaid
5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik ilu, kiideti Loojat. Usuti lähtepunktis olnud elulaad nõudis palju filosoofia. Nõrgenes
õilsad röövlid ja hulkurid. Petröfi luules kajavad julge võitlussekutse ja terav poliitiline satiir, smas võib sealt leida võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Sellises stiilis on kirjutatud tema muinasjutuaineline poeem ,,Sangar Jànos". Petröfi oli ka Ungarei 1848. aasta revolutsiooni manifesti koostajate hulgas. Selle manifesti poeetiliseks täienduseks sai tema kuulus ,,Rahvuslaul". Ameerika romantism Euroopa kultuuri valgustuslikud ja demokraatlikud ideed mõjutasid 18-19 saj. ka Ameerika noort kultuuri. USA kirjanuds kasvas ja muutus koos kiiresti areneva ühiskonnaga. Kui Euroopa romantismi iseloomustasid maailmavalu, põgenemine tegelikkusest ja minevikuihalus, siis ameerika romantism kehastas end kui uut ja iseseisvat kirjandust. Ehkki algul lähtuti enamasti inglise eeskujudest, lisandus kirjanduse ainestikku indiaani folkloori motiive, ,,metsku lääne" legende, ameerika ühiskonna sisevastuolude eritlusi jne.
toimivale süsteemile. Majanduslik ülesehitustöö. Kultuurilised küsimused jäid seega tagaplaanile. Sellega tegelesid vaid baltisaksa luterlikud pastorid ja mõned nende hulgas olevad rootsiaegse ortodoksse luterliku kasvatuse saanud mehed. 1715 Põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739 kogu piibel. Pärisorjuslik mõisamajandus oli jõudnud ummikusse. Mõisnike elulaadi nõudmised olid liiga suured. Siia jõudsid aga ka Lääne-Euroopa valgustuslikud ideed kajastusid mitmetes teostes, kus tõsteti esile pärisorjade ekspluateerimise ebaeetiline aspekt. Selline majanduslikult aegunud ja ka eetiliselt hukka mõistetud pärisorjuslik süsteem hakkas huvitama ka keskvalitsust ning 19. saj alguseks oli kohalik aadelkond üsnagi muutusteks valmis. Talupojad vabastati ilma maata aadel tahtis ju saada maksimaalset majanduslikku kasu. Nüüd ilmuvad kunsti, muusikasse ja teatrilavale esimesi sünnipäraseid eestlasi. Tallinna kultuurielu
18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Pietism oli luterluse pinnal tekkinud ja Saksamaalt Taani jõudnud õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste enesetäiustamist ja ligimesearmastust. Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud. Valgustatud absolutism 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud
15 aasta pärast oli esimene köide suuremalt jaolt läbi müüdud ning liivi- ja eestimaalased hakkasid Hupelilt nõudma uut ja täiendatud trükki. Vahepeal jõudis Hupel valmis saada veel ühe teise topograafilise käsikirjaga. Hartmann oli aga aktiivne raamatukaupleja ja vähesemal määral ka kirjastaja. Tema huvipuuduse tõttu jäigi "Topograafiliste teadete" uustrükk ja ka käsikiri Liivi- ja Eestimaa kirikuolude kohta ilmumata. Valgustuslikud publistsistid kirjutasid ajalehtedes eestlaste ja lätlaste pärisorjudest tingitud viletsast olukorrast. Hupeli topograafia oli Baltikumi uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia, esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased. IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE
-19. sajandil, milles peegeldub kujuneva industriaalühiskonna probleemistik.Antagonism on suunatud absoluutse monarhia, religiooni, aristokraatia ja skolastilise teaduse vastu. Kultuuriimperialism saab alguse valgustusest. Impeeriumide põhihuvi on vallutada turge ja toorainet. /Pärsia poeesia on mõjutanud Euroopa luulet./ 18.sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. See on kõige olulisem mõiste- mõistussajand. See jaguneb kaheks ja teise sajandi poole juhtlause: okei, mõistus on küll, aga tunded on ka olemas. Valgustussajandi alguses on autoreid, kes püüavad teadmise jagada algosakestest ja panna see nendest jälle kokku, et saaks aru, kuidas maailm on loodud ja kokku pandud
kinniseks, rangelt seisulikuks õppeasutuseks, oli kooli tunginud valgustusaja vaimsus, mis rõhutas loodus- ja mõistuspärasust, reaalainete, emakeele, uute keelte ja kehalise kasvatuse tähtsust. Suuresti olid 18. sajandi valgustusideed Eesti hariduses vahendatud Venemaa poolt, mille kõrgklass toona aktiivselt prantsuse kultuuri järgis. Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis.
*lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud
· 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse. · ,,Marahwa Näddala-Leht" (18211823, 1825) talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi. · ,,Marahwa kalender" (18231826), valgustuslikud lisad. · Toimetas 18241826 ,,Tallorahwa kuulutajat", kuhu tõlkis ametlikke teadaandeid. Kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele. · Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule). Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? · 1838. · 1839
usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 8 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Valgustuslikud ideed jõudsid Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu, laiema leviku said O.W.Masingu, F.R.Faehlmanni, F.R.Kreutzwaldi, J.V.Jannseni ja rahvusliku liikumise noorema põlvkonna tegevuse ja loominguga. 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud
3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal rahvateadus e Volkskunde, ka Venemaal uuriti geograafiat ja etnoloogiat. Inglismaal sõnastas Thoms rahvaluulemõiste, nimetades seda sisuliselt minevikust pärit aineloendiks. · Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit.
Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna. Oli vastuoluline, muutis oma hoiakuid ja pidi seetõttu ka kannatama. Pagendati, oli ka peast segi.
usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 5 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Valgustuslikud ideed jõudsid Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu, laiema leviku said O.W.Masingu, F.R.Faehlmanni, F.R.Kreutzwaldi, J.V.Jannseni ja rahvusliku liikumise noorema põlvkonna tegevuse ja loominguga. 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud
· Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1. Üldine ratsionaalne kultuuri levimine 2. Usulline sallivus ja teoloogiline ratsionalism ja ilmalikustumine 3. Ühiskondlike puuduste kritiseerimine: inimõigused, eelkõige pärisorjuse probleem: - Probleemi teadvustamine ja selle kujundamine avaliku mõttevahetuse teemaks - Siinsed valgustuslikud publitsistid olid enamuses ettevaatlikud ja pidasid kohest pärisorjuse likvideerimist enneaegseks. · Literaadid soovisid enamasti tp koormiste kindlaks määramist ja vähendamist ja pärisorjade koolihariduse tõhustamist(teostusid) · Sõnumit levitati raamatute ja ajakirjanduse abil · Institutsioonideks saksa klubid ja seltsid ja Tallinna I kohvik(1770):
vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik
arvamust 18. sajandi lõpul, 19. sajandi algul. Üks mõjukamaid haritlasi. Tema peatööks on 1796. aastal ilmunud raamat "Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul". Raamatu avaldas Leipzigis. Merkel oli päritolult Liivimaalane, tema isa oli pastor. Perekondlike juurtega läks Liivimaa pastorite ja Riia raehärrade liini. Kodanluse esindaja. Tema ema oli olnud Riia raehärra tütar. Merkeli isal olid selgelt valgustuslikud arusaamad. Rohkem tegeles sellega teoorias. Praktika väga ei huvitanud. Oma poega kasvatades annab valgustusfilosoofia ja sellega kaasnenud ratsionalismi ideed kaasa. Merkel oma leiba teenid koduõpetajana. On üheks meie esimeseks ajakirjanikuks (mööndustega). Riias tegutsedes koondab enda ümber inimesi. Liivimaa olude tundmaõppimisel pole ainult enda ideedega, vaid on ka tundma õppinud oma kaasaegsete ideid. Merkelit mõjutasid Eisen, Jannau, Liivimaa
võrdsust seaduse ees. Majanduses viidi läbi füsiokraatlikus vaimus ümberkorraldused: kaotati tsunftikorraldus, suleti kahjumit andvad riiklikud manufaktuurid ning kaotati kaubanduspiirangud. Piirati ka sõjalisi kulutusi. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. Tuues ettekäändeks Struensee suhted kuningannaga õnnestus aristokraatial 1772 Struensee vahistada ja hukata. Krahv Andreas Peter Bernstorffi juhtimisel jätkusid valgustuslikud reformid ka 1780.- ndatel aastatel. 1788 kaotati Taanis pärisorjus. Poola 18. sajandil Kui Rootsi ja Taani olid sunnitud 18. saj. taanduma teisejärguliste riikide leeri, siis Poolale tõi 18. saj. kaasa iseseisvuse kaotuse. Viimase Poola kuningana troonile valitud August IV (Stanislaw Poniatowski) [176495] astus küll samme kuningavõimu tugevdamiseks. Paraku olid need juba hilinenud ning leidsid vastuseisu nii välismaal kui Poolas endas, kus kuningavõimu tugevnemist
annaabi.ee 
