tasuta maad ja loomi ning nad vabastati mitmeks aastaks kõikidest maksudest ning sõjaväkke värbamisest. Riigivalitsemises hakati protsessikorraldust lihtsustama ja kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Hariduses töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement" ning ehitati palju uusi koolimaju. Reformid ei läinud läbi, sest need ei olnud kooskõlas riigi poliitikaga ja Friedrich II veetis suur hulk aastaid sõdades, kaotades suure osa oma noorusaja valgustuslikest ideaalidest. Valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. Austrias viisid valgustatud absolutismi läbi keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II samuti 18.saj. M.T. oli ise valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid
Tema esimene ja ühtlasi mõjukaim trükis ilmunud teos kandis pealkirja "Die Lettern", kus ta nõudis teravalt pärisorjuse kaotamist Liivimaal. 19. sajandi alguse veetis ta Saksamaal, kus andis muuhulgas koos August von Kotzebuega välja kirjandusliku ja poliitilise sisuga ajakirja, hiljem jätkas ta oma ajakirjanduslikku tegevust Riias ja selle lähistel elades, nt toimetas ajakirja "Der Zuschauer". Nii tema kirjanduslik kui ajakirjanduslik tegevus juhindus eelkõige valgustuslikest ideedest, ta võitles oma kirjutistes senise seisusliku ebavõrdsuse kaotamise eest. Uus draamakeel J.M.R. Lenzi "Koduõpetajas"; Mõjutasid: teoloogiline taust (isa Liivimaal pastor), mässas Aristotelese klassitsismireeglite vastu, mis puudutasid tegevus-, koha- ja ajaühtsust ("Koduõpetajas" toimub tegevus kahes erinevas linnas kolme aasta jooksul, paralleelselt kuus liini); hoidus ideekesksusest, selle
Seejärel on teise sammuna soovitatav kammida veel kord alates varajasest noorusest läbi kogu oma mäluandmepank, et võimalikult selgesti näha täiuslikku pilti kõigist ande- ja tugevuskombinatsioonidest. Mõnel inimesel on üsna kerge tunda möödanikus ära oma olulisemaid andeid ja tugevaid külgi, sest nad on täiesti tavatute ahaa-elamuste kaudu saanud saatuselt selge märguande. Pigem harva näib esinevat niinimetatud valgustuselamusi. Valgustuslikest elamustest sagedasemad on tegelikkuse tähtelamused, millega kaasneb meie elutingimuste järsk muutumine: lähedase inimese surm, abielu, lahutus, oma ettevõtte kaotamine, paratamatus alustada pärast tulekahju elu otsast peale. Säärased situatsioonid vallandavad sageli protsessi, mis teadvustab meile välkkiirelt meie anded ja tugevad küljed. Tähtis abiline annete avastamisel on ka sisetunne, paljud inimesed teavad juba
Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka
kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda
4) Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim. Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. (http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html) 12. Kuidas defineerida õigust
ka õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või taksitavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi.
annaabi.ee 
