võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida. Saksa valgustaja Herder avaldas mõtet, et masinavärgis nimega riik on rahvale vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. Mina näen valgustusliikumises inimkonna vaimsuse kiire arengu ahelat. Esmalt sai kõik alguse haridusega, mis sillutas teed vabadustele, mis omakorda oli aluseks demokraatia uuele lainele. See ahel on toonud meid tänapäeva, 21. sajandisse. Me oleme mõtlevad olendid, vabad kehalt ja hingelt ning jõudnud arusaamani, et inimsus on asi, mis vajab kaitsmist, hooldust ja arengut.
on parim --, ei ole tal võimalik seda saavutada. Selles mõttes on ratsionaalsus vooruse tingimus. 10) Millisele arusaamale väärtustest vastandub Platon oma filosoofiaga? Et kõik kõlbelised väärtused näivad olevat ajalooliselt relatiivsed ning huvidest määratud, oli just nimelt Platoni-aegsetele kreeklastele selge ja ümberlükkamatu kogemus. Sest ,,isade" normide ja väärtusarusaamade enesestmõistetavus oli ,,sofistikaks" nimetatud valgustusliikumises ning ühiskondlike kriisi- ja allakäiguilmingute jadas kaduma läinud. Ning just neid tendentse vastustades püüab Platon, toetudes Sokratesele, kindlustada kõlbeliste väärtuste ratsionaalset taibatavust ja objektiivsust. 11) Mis on Platoni järgi ,,ideed" ning kuidas need erinevad mõttekonstruktsioonidest? ,,Ideed" on puhta mõtlemise objektid, nagu ideaalne kolmnurk või ring. Platon nimetab neid objekte ,,ideedeks", aga need ideed ei ole tema jaoks pelgad