Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine Võeti vastu seadus, et igas linnas ja asulas, kus on üle 50 elaniku tuleb asutada ladina kool 17. sajandil jõuti ka kõrghariduseni 1636 asutati Harvardi kolledz, millest hiljem kujunes Harvardi ülikool 1693 Williami ja Mary kolledz 1701 Yale Ameerika rahvuse kujunemisel oli oluline osa ka valgustusideoloogial BENJAMIN FRANKLIN esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulus seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule Kolooniate ja emamaa vaheliste konfliktide puhul võitles Franklin asumaade iseseisvuse eest Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson (1743-1826) Tema arvates ideaalne ühiskond koosneb farmeritest ja käsitöölisetest Tema arvates oli kõigil õigus luua oma riik
KatariinaII soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jne, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadlipriviliigide piiramist. Tegelikult KatariinaII valitsusa ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767a. anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Piirati kasakate autonoomiat. KatariinaII suri 1796 aastal. Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerika rahvuse kujunemise alguseks oli mõningane mõju valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin Franklin(1706-1790) 1754a esitas ta Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks Suurele Nõukogule. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson(1743-1826), kes pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. Samuti pooldas ta orjuse kaotamist. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu
Loodi oma esindusorganid.Tugevnes uute võim,iseteadvus.Tärkas ameeriklase kokkukuuluvustunne.Ameerika rahvuse aluseks olid inglased,mood.60% valgetest 1790a.Inglise kultuur levis seal.Määrav oli inglisek.Indiaani kult.mõju laensõnades,muusika,kästitöö aafrikast.Ühtse rahva kuj.puhul täht.hariduse levik.Kirjaoskusele pandi rõhku puritaanid.linnas kus ül 50 elaniku,ladinak kooli asutamine.17saj jõudis järg kõrghariduseni.Mõju ameerika.rahv.kuj. oli valgustusideoloogial(benjamin Franklin)Esitas Põhj-Am kolooniate liidu projekti,mille al.kuulub võim 3a valitud Suurele Nõukogule,suur iseseivsuse eest võitleja,osav diplomaat,välsiabis suur roll.Thomas Jefferson oli teine silmap.valgustaja.Pidas ideaalseks üh,kus farmid ja käsitöölised,koostas rahva suveräniteedi ideed, pooldas orjuse kaotamist,Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. I kontinentaalkognress katkestas kaubavahetuse Sb-ga.Iik otsustas luua regulaararmee,ülemjuhataja George Washingtoni.1776 4
17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620. aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks. Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson Pärinedes küll maa-aristokraatiast, pidas Jefferson ideaalseks ühiskonda, mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Ta kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Ta pooldas samuti orjuse kaotamist.
Loodi esindusorganid, tugevnes inimeste iseteadvus. Pikkamööda tärkas ameeriklaste kokkukuuluvustunne. 17 Rahvuse aluseks olid inglased, kes moodustasid 60% valgest elanikkonnast. Mõju avaldas inglise kirjandus, määravaks kujunes inglise keel. Indiaani kultuur avaldus laensõnades, Aafrika oma muusikas ja kästiöös. Hariduse levik. Kirjaoskust rõhusid puritaanid ladina koolid. 17.saj jõudis järg ka kõrgushariduseni asutati Harvardi kolledz. Mõningane mõju oli ka valgustusideoloogial, mille üheks esindajaks oli Benjamin Franklin. ° Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekt, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks valitavale parlamendile Suurele Nõukogule. Lisaks kolooniate valitsus eesotsas peapresidendiga. ° Kolooniad küll tugevnevad, aga jäävad Briti koosseisu keskus Ameerikasse. Thomas Jefferson ° Ideaalne ühiskond farmeritest ja käsitöölistest.
annaabi.ee 
