Mahtuvus sõltub kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Jadaühendus: Kui ühendada kond. jadamisi, siis töö mahtuvus väheneb, aga pinge kasvab. Rööpühendus: Kui ühendada kond paralleelselt, siis töö mahtuvus ja pind suurenevad. Cr= C1+C2+C3...+Cn 7. Paljundusmasin. Valgustundliku kihi kohal paiknevale elektroodile antakse pinge suuruskärgus +1000V. Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile. Kopeeritavalt paberilt suunatakse valgus valgustundlikule kihile. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse instensiivsusele. Valgustamata piirkondades, mis vastavad tahmaga kaetud aladele, jääb pinnalaeng alles. On tekkinud elektrostaatiline kujutis. Positiivse laenguga
1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19
raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile). Kumerlääts Nõguslääts Täielik ja osaline kuuvarjutus Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus.
Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene). 10) Millel põhineb fotoaparaadi töö? Eseme kujutise tekitamine valgustundlikule materjalile. 11) Mis on camera obscura? See on teisisõni pimekamber e esimene fotoaparaat, mis leiutatit 19.saj. 12) Kirjeldage postimp ja ühest kunstnikust pikemalt. Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama.
määramine. Lisaks sellele toimub aparaadis kujutise salvestamine ja töötlemine. Kõik need allsüsteemid töötavad üheskoos, moodustades keeruka süsteemi. Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede rühm või mitu läätsede rühma. Objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks kasutatakse diafragmat. Diafragma muudab eredas valguses ava väikseks, hämaras suureks. Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metall-lamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi.
Tänapäeval lahendatakse probleem siiski mitte filmi, või digisensori tahapoole nihutamisega, vaid objektiivi nihutamisega pildistatava objekti poole seni, kuni filmitasapinnal saadakse terav kujutis. FOTOAPARAADI KATIK Kindlasti sisaldab kaasaegne fotoaparaat ka katikut, seadet, mille abil on võimalik pildistamishetke kindlaks määrata ning doseerida valgustundlikule materjalile või seadmele langeva valguse hulka. Katik on fotoaparaadi üks tähtsamaid osi, sõltub ju tema täpsusest särituse ja seega ka tulevase pildi kvaliteet. Katikute kasutamine pildistamisel osutus vajalikuks niipea, kui filmide tundlikkus oli jõudnud sellisele tasemele, et tekkis võimalus hakata kasutama säriaegu, mis olid lühemad, kui üks sekund, sest lühikeste säriaegade täpne määratlemine ei olnud käsitsi - objektiivikatte abil enam võimalik
Tasaskanner ehk lauaskanner Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge. Seda tüüpi skannerid sobivad eriti hästi, kui on vaja skanneerida mitmeleheküljelisi dokumente: kokkuvõtteid, raamatuid, pilte jms. Tasaskannerid võtavad suhteliselt palju ruumi. Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta
Nt.päikesevalgus, hõõglambid ja luminofoorvalgustus, millel on erinev värvitemperatuur ja mida palja silmaga ei näe. Miks võib juhtuda, et automaatreziimis vastu valgust pildistades jääb esiplaanil olev objekt tume? Automaatse pildistamisreziimi korral valib fotoaparaat automaatselt sobiva katikuava suuruse ja katikukiiruse vastavalt valgustustingimustele. Mis funktsioon on fotoapraadi katikul? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Katik Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,ööreziimi"?
Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik, sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle. Nende kõrvaldamiseks asetatakse film kinnistisse-naatriumtiosulfaadi lahusesse. Hõbebromiid moodustab kinnistiga reageeride lahustuva ühendi. Ilmutamise ja kinnistamise tulemusena saadakse negatiiv, millel fotografeeritud eseme heledad kohad on tumedad ja tumedad kohad on heledad. Normaalse kujutise positiivi- saamiseks pannakse negatiiv valgustundlikule fotoapaberlile ja valgustatakse lühikest aega. Seejärel positiiv ilmutatakse ja kinnistatakse. 4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi" Mis on hõbevesi? Hõbevee all mõistetakse vett, mida on hoitud teatud aega hõbenõus ja mis sisaldab seetõttu hõbeioone. Hõbevesi tekib sel põhjusel, et vees absoluutselt lahustamatuid aineid ei ole. Kui hoida vett hõbenõus 1 ööpäev, on vee hõbedasisaldus ühe liitri kohta
kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. Projektsiooniskannerid (overhead scanner) Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel aldokumendi kohal ja mingit
· Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! · Panna administraatori kontole parool 8 Printimine Laserprinterid: Pilt jäädvustatakse lehele nii nagu koopiamasinates, kasutades spetsiaalset värvipulbrit tahma, mis kantakse lehele valgustundliku võlli trumli läbi (töötavad veel keerulised elektriväljad) ja seejärelkinni kuumutatakse. Koopiamasinal juhub pildi valgustundlikule trumlile masina optika, laserprinteris joonistab pildi peenike laserkiir. Laserprinterid on parimad kontoprinterid. Prindi tulemus on kvaliteetne ja püsiv (ei karda niiskust). Võrreldes ülejäänud kahe põhitüübiga, on laserprinterid kallid. Aktiivses kasutuses printeri korral kompenseerivad hinnaerinevused laserprinterite odavamad kulumaterjalid. Prinditud masinakirjalehe kulumaterjalide hind on paarkümmend senti lehele
linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe, suhteliselt odav, mille tõttu oli lihtne kujutavat kunsti rahale levitada; skulptuur kallis, muudeti vähe klassitsisliku skulptuurikunsti formaalsetsüsteemi, belglane C. Meunier suurejooneline lihtsus ja monumentaalne pidulikkus, ,,Terasvalvaja"; fotograafia realism soosis selle sündi ja arengut, tegelikkuse täpne jäljendamine, N. Niepce pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised
Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud
On olemas CCD-lugejaid, mis loevad ka kahemõõtmelist koodi. Sellise koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada risti üle koodi. Laserlugejad Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiir liigutatake võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi ta saab juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse filtriga kaitstud valgustundlikule sensorile. Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir ei peegeldu läikivatelt pindadelt ega satu sealtkaudu inimese silma. Ainiti lugeja valgusallikasse vaatamine on silmadele siiski kahjulik. Laserlugejad võivad olla nii käsilugejad kui statsionaarselt kinnitatavad. Esimesed neist tavaliselt ei väljasta laserkiiri pidevalt. Laserdiood ja peegelmehhanism hakkavad tööle, kui
elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes.
kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehekülje (kaadri) standardsete elementide näitamine ja seejärel prinditav info skaneeritakse reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt muudetakse täpses vastavuses salvestatava infoga, selle tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Nähtamatu kujutis moodustub trumli valgustundlikule pinnale. 7 2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi, klassikalises lahenduses (joonis 2) (1- laser, 2- peegel, 3- kollimaator, 4- akustooptiline kallutusseade, 5- objektiiv, 6- prisma, 7, 8- peeglid, 9- valgustundlik trummel).
Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge. Seda tüüpi skannerid sobivad eriti hästi, kui on vaja skanneerida mitmeleheküljelisi dokumente: kokkuvõtteid, raamatuid, pilte jms. Tasaskannerid võtavad suhteliselt palju ruumi. Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta. Lehesööturiga seadmed
Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. 1.6.3 Projektsiooniskannerid Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel dokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta
elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes.
Keskformaati kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms. tegemiseks. Väikses formaat on kasutusel amatööridel ja ajakirjandusfotode tegemiseks. Minikaamerad sobivad kõige rohkem erahobiks. Katik võimaldab säritada valgustundlikku materjali. Keskkatik on katik, mille valgussulgurid avavad objektiivi valgusava keskmest (objektiivi optilisest teljest) ääre suunas ja sulevad selle vastupidises suunas. Pilukatik on katik, mis laseb säritamisel valguse valgustundlikule fotomaterjalile kas kahe valgussulguri vahele jääva pilu vahelt või ühes sulguris oleva ava kaudu. Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt. Fotokaamerad jaotatakse veel peegel-, panoraam-, allvee-, veekindel- ja polaroidkaamerateks
Kõige esimese foto autoriks peetaks Nicéphore Niépce'i. tegeles litograafiaga, mis seisnes piltide käsitsi joonistamisel teatud ja seejärel nende tindiga trükkimisel. 1820-ndail aastail üritas Niépce seda protsessi aga mugavamaks muuta nii, et pildi joonistaks valgus. Selleks kasutas ta õli abil läbipaistvaks tehtud gravüüri, paigutades selle plaadile, mis oli enne bituumenit ja lavendliõli kasutades valgustundlikuks muudetud. Kui päike paar tundi läbi joonistuse valgustundlikule plaadile oli paistnud, muutusid lahuses valgusele rohkem paljastatud alad kõvemaks ja pehmemad alad oli võimalik veega eemaldada. Nii tekkis üsna täpne koopia esialgsest joonistusest ja antud protsessi nimetas Niépce heliograafiaks. Aastal 1826 või 1827 paigutas ta valgustundliku tinasulamist plaadi camera obscurasse ja nii valmiski esimene foto. Niépce'i avastuse edasiarendajaks sai Louis Jacques Monde Daguerre.Aastal 1838 teataski Daguerre, et on leidnud viisi, kuidas
(täkkeid ja vahesid täkete vahel) süvendid hajutavad valgust, tasased lõigud peegeldavad. 2. Pooljuhtlaser genereerib valguskiire, mille läätsesüsteem fokuseerib laserplaadile. 3. Laserkiir läbib laserplaati katva plastikkaitsekelme ja peegeldub alumiiniumist põhimikul.Viimasele on kantud salvestis. 4. Laserplaadi salvestusjälje tasaselt osalt peedeldunud valguskiir murdub prismas, mis suunab selle valgustundlikule pooljuhtelemendile(fotofioof, transistor vms) 5. Fotoelement muundab valgusimpulsid elektriimpulssideks, millest spetsiaalne ajamõõteskeem genereerib nullud ja ühed(st bitid) 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A 1.3
pisiformaat (14x20; 13x17; 10x14mm) Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on sensor väiksem, näiteks 22 x 15 mm. Et seda kompenseerida, pead minema kas kaugemale või kasutama laiema vaatenurgaga objektiivi. 7. Objektiivid Objektiiv on fotokaamera väga oluline osa, mis tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile. Peegelkaameratel on võimalik vastavalt vajadusele objektiivi vahetada. 7.1 Normaalobjektiiv Fookuskaugus sõltub filmikaadri või pildisensori suurusest. Normaalobjektiiv ei suurenda ega vähenda kujutist. Tavaliselt on võttenurk 46kraadi (sama, mis inimese silmal) ja fookuskaugus on 50mm. 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus
osatakse kanda paberile pooltoone jne.). Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi: mustvalge ja värvitrükki võimaldavad printerid; tava ja võrguprinterid; lauapealsed või suured töögrupiprinterid. Mustvalge printeriga on asjad selged vajutad Print nuppu ja tuleb sul mustvalge või hallides toonides trükis välja. Tehnoloogia ise on lihtne välisest allikast võetakse vastu info, mis töödeldakse bitmapiks (rasteriks) ja see pilt kantakse laseriga valgustundlikule trumlile. Trumli valgustatud osad saavad laengu. Tahm jääb kandja mõjul trumli laenguga osale, kust see kantakse edasi paberile. Paber lastakse seejärel läbi pressahju, mis kuumutab tahma paberi külge. Värviprinteril on tehnoloogia üldiselt sama. Värvikassette on nendes seadmete neli tsüaan (cyan), magenta (magenta), kollane (yellow) ja must (black, tähistatakse ka K tähega). Nii nagu tindiprinterites, segatakse ka nende nelja värvi alusel kokku kõik värvid.
Juhul, kui aine ei ole fluorestseeruv, või seda muutuda fluor-vaks, moodustades derivaadi mõne teise ainega. Spektrofluoromeeter. Tööpõhimõte: valgus elavhõbekvartslambilt (kiirgab valgust teatud lainepikkustel 365nm) või ksenoonlambilt (kiirgab pidevspektrit) läbib esimese monokromaatori (difraktsioonivõre/valgusfilter) ning pilu ja langeb küvetile uuritava lahusega. Tekkinud fluor-kiirgus läbib sekundaarse monokromaatorit ja pilu ning langeb valgustundlikule elemendile, mis registreerub intensiivsuse. Tavaliselt valgustundlik element on valgusallika ja küveti suhtes 90o nurga all, et vältida erg.kiirguse sattumist fotoelemendile. Tulemus esitatakse protsentides. Enne mõõtmist tuleab apparaat kalibrerida pannakse suurima konts-ga stand.lahust ja reguleeritakse mäit nii, et standardi fluorestsentsi intensiivsus moodustaks 90% suhteline skaala ulatusest.
Keskformaati kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms. tegemiseks. Väikses formaat on kasutusel amatööridel ja ajakirjandusfotode tegemiseks. Minikaamerad sobivad kõige rohkem erahobiks. Katik võimaldab säritada valgustundlikku materjali. Keskkatik on katik, mille valgussulgurid avavad objektiivi valgusava keskmest (objektiivi optilisest teljest) ääre suunas ja sulevad selle vastupidises suunas. Pilukatik on katik, mis laseb säritamisel valguse valgustundlikule fotomaterjalile kas kahe valgussulguri vahele jääva pilu vahelt või ühes sulguris oleva ava kaudu. Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt. Fotokaamerad jaotatakse veel peegel-, panoraam-, allvee-, veekindel- ja polaroidkaamerateks 8. Fotofilmide formaadid
1884. sagedus 60 Pohimote on selles ,et kaks spiraal ketast pannakse Hz, siis iga poolkaadri kohta kulub 1/60 sekundit keerlema ja (sunkroonselt) ,ning saatja poolel (vasakul) taiskaadri saamiseks kulub 1/30 s. kuvatakse objekt NTSC-susteemis on telekanali ribalaius 6 MHz ja punkt haaval (augulise spiraal ketta tottu) pildi mootmed valgustundlikule suhtes 4:3 materjalile (selenium). Valgustundliku materjali NTSC signaal ei ole otseselt uhildatav vool soltub arvutisusteemidega , sellest kui palju valgusosakesi temale maabusid kuid on olemas sellised adapterid, mis muundavad (taust on NTSC signaali heledam kui vaas) ning see elektrivoolu arvutile moistetavaks digitaalseks videosignaaliks.
Allikas on sidesüsteemis ülekantava informatsiooni tekkekoht Allikad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud, analoogsed kui digitaalsed. Mõningaid näiteid enamlevinumatest allikatest: • Kõnesignaali allikas on inimese kõnetrakt (häälepaelad, kõri, suu), elektriliseks analoogsignaaliks muundab tekitatud heli mikrofon. • Kujutissignaali allikas on kaamera, mis muudab valgustundlikule sensorvõrele langeva valguse elektriliseks signaaliks. • Allikas võib olla näiteks fail mistahes andmetega mida soovitakse side- süsteemi vahendusel edastada, näiteks tekst, kujutis, heli, programmi kood jne. Sidesüsteemi ehitamise aluseks või olemasoleva süsteemi sobilikkuse hindamiseks on oluline teada milliste allikate signaali on vaja üle kanda ja milline on nende allikat käitumine.
läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on muudetava fookustugevusega) valgustundlikule pinnale reetinale, samuti on olemas lääts ning avaus e pupill, millega saab reguleerida valguse hulka. Nagu igal meelesüsteemil, on ka optilisel süsteemil sensorid (sensorid silmapõhjas e reetinal) Maali-Liina, jaanuar 2012 juhteteed (aferentne närv nervus opticus) keskus (aju kuklasagar, enne toimub veel ümberlülitamine taalamuses).
Iga punkt trumlil vastab punktile paberil. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil pealekandmisseadmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale
trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil.
Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge. Seda tüüpi skannerid sobivad eriti hästi, kui on vaja skanneerida mitmeleheküljelisi dokumente: kokkuvõtteid, raamatuid, pilte jms. Tasaskannerid võtavad suhteliselt palju ruumi. Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta.
Laserdioodi poolt genereeritud valguskiirt liigutatakse võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi saab ta juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse valgustundlikule sensorile, mis on kaitstud iltriga, millest pääsevad läbi vaid sobiva lainepikkusega kiired. Laserlugejad Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir
annaabi.ee 
