● Kepikeste abil. - Kanapimedus - kui hämaras hästi ei näe. 8. Mis on nägemisteravus? ● Nägemisteravus e VIISUS ● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. - E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taga.
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine,
nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades. Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina Silm oculus Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat Silma adaptsioon- on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun. nende minimaalse kauguse puhul üksteiset. Lühinäegevuse korral näeb inimene hästi lähedale ja nägemise korrektsioon toimub miinuskraadidega, millised on kaksiknõgusa kujuga. Kaugelenägevuse näeb inimene hästi kaugele ja nägemise korrektsioon toimub pluss- kraadidega millised on kaksikkumera kujuga.
● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! ● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele ● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3 NÄGEMISTERAVUS ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. NÄGEMISKESKUS - suuraju poolkerade kuklasagaras. MÜOOPIA - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad. - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele,
Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga 5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga 6
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk daltonism. Värvuste eristamise kontrollimiseks on kasutusel värvitabelid. http://www.flowershopnetwork.com/images/newsletter/color_wheel.gif Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. See on adaptatsioon. Ereda valguse puhul võtavad valgusärritusi vastu ainult kolvikesed. Kepikestes on sel ajal nägemispurpur täiesti lagunenud, nad ei funktsioneeri. Kui inimene ereda valguse käest äkki pimedasse satub, siis ei näe ta algul midagi. Pikkamööda taastub võrkkesta kepikestes nägemispurpur ja tekib videvikunägemine. Akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks
annaabi.ee 
