Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) on lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes näeb teistsugusena Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. Charles de Montesquieu (1689-1755) oli valgustsajastu prantsuse poliitiline mõtleja, kirjanik ja teadlane. Ta on kuulus oma võimude lahususe poolest, millega seadusandlik võim kuulugu parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord. Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast
*kunst peab olema argisusest kõrgemal, inimeste igapäeva valikutest kunst peab neid juhtima inimeste t äiustamise ja õpetamise toime 6 KONTSEPTSIOON RAHVAST *looduslikkuse idee *seotud puhtusega, süütusega *kõigil oma originaalne loomus, aga tsivilistatsioon rikub sele ära ROUSSEAU *"Kõik on hea asjade looja käes, kõik on halb inimese käes" tsvilisatsiooniga käib kõik alla. *eelistab loodust kultuurie romantismi ja valgustsajastu piirl *Arnoldile: Romantsimiajastu kultuurimudelitega Coleridge, ARNOLDI MÕJUTAJA *jaotus kultuur ja anarhia *Coleridge'i jaotus civilization (materjaalne maailma) & cultivation (p üüdlus millegi poole), neid ei tohi omavahel segada *kultuur eksisteerib tsivilistasiooni kiuste *lootused eliidil clerisy (valvab kultuursuse järele) *romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa nii jääda, rünnak materjaalse maailma vastsu LEAVIS (2030 aastad)
annaabi.ee 
