1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus?
Rasvade üle ja alatarbimise ohud. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid Funktsioonid: 1) energeetiline funktsioon (2 korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamine), 2) ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse), 3) varuaine funktsioon, 4) ainevahetuslik funktsioon, 5) kaitse funktsioon, 6) lahusti funktsioon 7. Valgud. Tead valkude ehitust ja nende ülesandeid. Tead erinevaid valgustruktuuri ja neid olevaid sidemeid. Tead mõisteid renaturatsioon, denaturatsioon. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (nt munavalge) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast (nt kromosoom) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Sekundaarne struktuur kurdumine või voltimine (nõrgad sidemed) (nt juuksed, küüned, ämblikuvõrguniidi valgud)
Klass: --- Juhendaja: ------------ ---------- 2014 Linus Carl Paulingust Linus Carl Pauling sündis 28. veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta oli USA'st pärit keemik. Paulingut on nimetatud 20.sajandi tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist. Linus Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas ülemaailmset rahu ja
Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus. Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon.
Valgu struktuurid - Primaarstruktuur * Kõige lihtsam * On näha valgu aminohappeline järjestus - Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit) * valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine) - UV kiirgus - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe) - Kanged happed ja alused Milleks valke organismi vaja on? - Energeetiline (17,6 kJ 1g) - Ensümaatiline * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid
Esimene struktuur-Nukleotiidide järjestus DNA molekulis. Teine struktuur-biheeliks Kolmas struktuur-Kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur neljas struktuur-Kahe või enama subühiku asend ruumis. 10.Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? Peptiidside asub aminohappejääkide vahel.See on tugevam kui vesinikside. 11.Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? Denaturatsioon on valgustruktuuri muutus- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon -Kõrgemat järku struktuuri taastumine 12.Valkude ülesanded ja näited nende kohta. Valkude ülesanded : Ensümaatiline tähtsus Struktuurne(sarved,küüned,karvad) Transport(vere kaudu) Regulatoorne(veresuhkru tase) Retseptoorne(annavad välissignaale) Liikumine(ripsmed,algloomade viburid) Kaitse(Verehüübimisvalgud,antikehad) Toksiline(Putukate ja madude mürgid)
· - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega (kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus: · Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine, palaik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke) · Mehhaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon: · Kõrgemat järku struktuurid taatuvad · Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude tähtsus
Primaarstruktuur- aminohapete järjestus määrab selle iseloomu ja ühendatud peptiidsidemetega Sekundaarstruktuur- seotud vesiniksidemetega. Heeliks ja struktuur , juuste, küünte, karvade, kõõluste valgud Tretsiaarstruktuur- gloobul, seotud vesiniksidemetega, ensüümid, antikehad, vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2
ja signaaliülekanne. 17. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? ei tea 18. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest asadest (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin 19. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. primaar, sekundaar, tertsiaar, kvaterneerstruktuur 20. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus -mehaanilisel teel -temperatuuri tõstmisel -keemilisel teel -kiirguse toimel renaturatsioon ehk kõrgemat järku struktuurid taastuvad NT:juuste struktuuri taastumine pärast lokitamist või sirgendamist, munavalge vedeldumine pärast vahustamist 21. Valkude ülesanded organismis? lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad (antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped?
Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad: · Asendamatud aminohapped - need on aminohapped, mida peame toiduga saama (keerulise struktuuriga ained, mida sünteesivad taimed ja bakterid). · Asendatavad aminohapped - aminohapped, mille organism sünteesib ise. 3) Valkude koostis, teke, denatureerumine. Valgud tekivad aminohapete liitumisel. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Denatureerimine - valgustruktuuri muutumine, valk sadeneb valge massina (denatureerimine võib olla põhjustatud nt - kõrgest temperatuurist (muna praadimine). 4) Milliste ainete reageerimisel tekivad rasvad? Rasvade jaotus: a) päritolu järgi looduses, b) struktuuri järgi. Rasvad tekivad glütserooli reageerimisel erinevate rasvhapetega. Rasvade jaotus: a) Päritolu järgi looduses: b) Struktuuri järgi:
Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. 3) Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt. Pakkimismeetodist tuleneb järgmine(seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed): Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid, antikehad, vereplasma Fibrill – Vere hüübimisvalgud 4) Kvaternaarstruktuur(ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke. Võimalused: Mehhaanilisel teel, kõrgel temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse teel. RENATURATSIOON – Kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. VALKUDE JAOTUS
hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm vitamiin antikeha nukleiinhape nukleotiid moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast
hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel renaturatsioon – kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm – vitamiin – antikeha – nukleiinhape – nukleotiid – moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest,
aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk vitamiin-bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide
Bioregulatoorne- süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse. VALGUD · Valgud ehk proteiinid-koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süsteen toimub ribosoomides. Valkude jaotus · Lihtvalgud-ainult aminohappejääkidest nt. Munavalge · Liitvalgud-koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt kromosoomid, hemoglobiin Valgustruktuur On nelja erinevat valgustruktuuri. Valgustruktuuri muutus - Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine. VALKUDE ÜLESANDED Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste, kapslid. Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne- Hormoonid(insuliin) histoonid osalevad heeni aktiivsuse regulatsioone.
- Valkude koostises on 20 aminohapet - Valkude süntees toimub ribosoomides Lihtvalgud - Koosnevad aminohappejääkidest, nt. Munavalge Liitvalgud - Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt. Kromosoomid ja hemogobliin Valgustruktuurid on primaar-, sekundaar-, tersiaar-, kvaternaarstruktuur Sekundaarstruktuurid on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud Tersiaarstruktuurid on verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Denaturatsioon e valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur( juuste lokkimine, muna praadimine, vahustamine) - Saavutatakse mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel või kiirguse toimel Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone 2) Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved 3) Trantsport- Hemogobliin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad
Sekundaarstruktuur Alfa - heeliks Beeta - struktuur Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste ämblikuniidi valgud. Tertsiaalstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul - endüümid, antikehad, vereplasma valgid Fibrill - verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. Kvartnaalstruktuur Motme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturstuur ehk valgustruktuuri muutus - hävitatakse valkude kõrgemat järku struktuurid. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Renaturatsioon - kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumisel peale lokki. Valkude ülesanded Ensümaatiline - kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne - rakumembraamide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved. Transport - hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
markeritena loomade ja taimede genoomide kaardistamisel. Inimese triplett kordused suurendavad haiguste esinemist – nt fragiilse X-sündroom, FMR1 geenis pikad CGG kordused. Või CAG Huntingtoni tõve korral. Vt järgmine. • Nn. korduste ebastabiilsus (‘Repeat-instability’); trinukleotiid- mikrosatelliit- kordustega seostatud haigused, (i) nn. polyQ (CAGn) või muude kodeeriva ala trinukleotiid-korduste ekspansioon (mõjutades transleeritavat valgustruktuuri) ja (ii) nn. mitte-polyQ haigused, mil trinukleotiid-korduste ekspansioonis mõjutab tranksriptsiooni, replikatsiooni, rekombinatsiooni, DNA parandamist • CAG pikad kordused HTT geenis on seotud Huntingtoni tõvega. Mutatsiooni tulemusena tekib huntingtoni valgus polüglutamiinahela pikenemine. Mitte- polyQ haiguseks on nt fragiilse X-sündroom, kus pikeneb CGG kordus FMR1 geenis. Selle sündroomi puhul on FMR1 promootor hüpermetüleeritud mis
annaabi.ee 
