kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2.ehituslik funktsioon rakumembraani ehituses( karvad juuksed, küüned)3.kaitse ül antikehad mood võõrkehade vastu . Nukleiinhappeid on 2suguseid DNA desoksüribonukleiinhape ja RNA. Dna koosneb süsinikust vesinikust, hapnikuts ja
Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett VALGUD Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat ) Erinevaid aminohappeid on 20 Nende koostises on : · Asendamatud aminohapped neid on 8 , organism ei tooda neid ise , vaid saame neid söögiga · Osaliselt asendamatud neid on 3 · Asendatavad neid toodab organism ise , neid on 9 Valgustruktuur 1. järku struktuur , so aminohapete järjestus N : A-H-T-L-G 2. Järku struktuur keerdumine heeliksiks . 3.-järku struktuur valgu kokkukeerdumine gloobuli e fibrill 4. järku struktuur mitme valgu ühinemisel , kaks heeliksit kokku . Valgu struktuuri saab muuta : · Denaturatsioon kõrge temp .UV kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel .
2. informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi 3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast
Bioregulatoorne- süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse. VALGUD · Valgud ehk proteiinid-koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süsteen toimub ribosoomides. Valkude jaotus · Lihtvalgud-ainult aminohappejääkidest nt. Munavalge · Liitvalgud-koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt kromosoomid, hemoglobiin Valgustruktuur On nelja erinevat valgustruktuuri. Valgustruktuuri muutus - Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine. VALKUDE ÜLESANDED Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste, kapslid. Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
Mass-spektormeetria on analüütiline laboritehnika, mille käigus identifitseeritakse molekulid vastavalt nende massi/laengu suhtele. Tuuma-magnet resonants (NMR) ona anlüütiline tehnika, kus mõõdetakse raadiosagedusliku kiirguse mõju valgumolekuli tuumade spinnidele. Lähedalasuvad aatomid mõjutavad üksteist ja selle kaudu on võimalik välja arvutada nende paiknemine üksteise suhtes. Saadakse 3D valgustruktuur. Röntgenstruktuuri analüüs on analüütiline meetod määramaks molekulide paiknemist kristallides, kus röntgenkiired löövad kristalli ja murduvad paljudesse kindlatesse suundadesse. Vastavlt murdenurga ja murdunud kiirte tugevusele suudab kristallograaf genereerida kolmemõõtmelise pildi elektronide tihedusest kristallis. Peptiidide keemiline sünteesis liidetakse aminohapped vastavalt vajadusele ükshaaval. Et saada kindla järjestusega peptiidi,