Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest
ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ . Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
Nagu näha said ka sel ajal kõik inimesed sellest mõttest õieti aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema
Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis. Valgusajastu 17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes. Kõige kuulsamateks valgustajateks olid prantslased: Montesquie Pidas parimaks parlamentaalset Monarhiat. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, kunigale jäägu täideaatev võim. Nii takistab üks võim teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud Voltaire Kõige kuulsaim prantsuse Valgustaja. Ta ei uskunud Demokraatiasse. Rahvas peab olema haritud. Valgustatud absoluutne riigikord kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh. Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning
· loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal
tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti. 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sellise sotsiaalkriitilise tegevuse tõttu on sofiste filosoofiaajaloolises literatuuris nimetatud ka antiikaja valgustajateks, st. neis on nähtud analoogi ühele 18-nda sajandi Euroopa vaimuelu nähtusele. Ka 18-nda sajandi valgustajad kritiseerisid varasema aja eelarvamusi ja oma valgustustegevuses püüdsid nad vabastada inimese vaimu ratsionaalselt mittepõhjendatud eelarvamuste ja ebausu võimu alt. Protagorase käsitluses paistab üks norm võivat kehtida õigustatult üksnes siis, kui avalikkus on debati käigus jõudnud arvamuseni, et see on õiglane
väärtustama üksikud haritlased. Siis viivad seminaride kasvandikud kui rahvuslikud agitaatorid rahvusteadvuse algmed juba paljude inimesteni, seega jõuab rahvuslik liikumine rahva sekka. Seminaride kasvandikud andsid rahvuslikke ideid edasi kihelkonnakoolides oma õpilastele, kes omakorda läksid valdadesse koolmeistriteks ja uuelaadse kultuurielu (näiteks koorilaulu) edendajateks. Koolmeistrid omakorda muutusid rahvameesteks, oma ümbruskonna kultuurilisteks, vaimseteks valgustajateks, koori- ja seltsitegelasteks, rahvusliku liikumise kandjateks. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. Tänu sadade koolmeistrite tõusule nii koolituselt kui oma ühiskondliku tegevuse vaatekohast haritud inimese tasemele, saavutas eesti intelligents kriitilise massi ja laia toetuspinna, mis võimaldas kujundada modernset eesti ühiskonda. 10.Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani
annaabi.ee 
