Meeled
Taju sisu võib oluliselt muutuda
ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise
infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib
viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud
meelelisele elamusele.
Nägemismeel
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada
valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju,
suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi
silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite.
Kuulmismeel
Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende
amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates
annaabi.ee 
