sissetungijatega asutakse võitlusesse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldjuhul eelistavad metsakuklased elukohana puisniituning elavad valgusrikastes metsades ja metsaservadel Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level
jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed.
Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Pesitsemine Kassikakk on avaspesitseja, kes pesitseb maas, mägedes kaljuastangutel ja vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus. Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates
(eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad asetsevad lähestikku kaitseala põhjaosas. Karukolla kaitse on tagatud sihtkaitsevööndi režiimiga. Ohuteguriteks sellele liigile on metsamajandusliik tegevus, tallamine, ehitustegevus, korjamine (eElurikkus, 2014). Järvestikus esinev järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). Järv-lahnarohtu ohustab kasvukoha eutrofeerumine
Esinevad: alpi põdrasamblik (D), harilik põdrasamblik (D), mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik. Sammaldest leiame palusammalt (D), lainjat kaksikhammast (D), nõmme-kaksikhammast (K), palu-karusammalt (K) ja liiv-karusammalt. ALPI PÕDRASAMBLIK kuni 15 cm kõrgused, valkjas- kuni kollakashallid kuppeljad põõsakesed. Tallus tihedalt harunev, tipuharud on lühikesed ja paksud. Männikutes liivmullal ja turbal; valgusrikastes kohtades laialt levinud. Niiskust imava ja dekoratiivse liigina kasutatakse akende vahel, jõuluseadete tegemisel jne. Bioaktiivse usniinhappe sisalduse tõttu on kasutatud toorainena mõnede antibiootikumide valmistamisel (usnomütsiin). HARILIK PÕDRASAMBLIK Tallus tuhk-, sinakas- või pruunikashall, 5-15 cm pik- kune, tugevasti harunenud. Tipuharud pruunid ühes suunas alla surutud, moo- dustab tihedaid mättakesi
annaabi.ee 
