Veel on kaadmium tüüpiline saasteaine sadamate vees ja setetes. Kaadmium on joogivette sattudes inimesele mürgine. Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreziimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus. Liigse veereostuse vältimiseks ei tohiks valada maha vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Tuleb kasutada naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ei tohiks visata ohtlikke jäätmeid tavaprügi hulka, sest prügila nõrgvetes on ohtlikud ained, mis satuvad keskkonda.
Kaela painduvuse tõttu on linduedel vaateväli avar, kuid hämaras ja pimedas näevad nad halvasti. Lindlat täiendavalt valgustada -oluline valguspäeva pikkus, mis peab munejatel lindudel olema 14 tundi. · Haistmine ja maitsmine on nõrgalt arenenud. · Linnud on kiire ainevahetusega, mida iseloomustab kõrge kehatemperatuud. Kanadel 40- 41kraadi partidel 43kraadi see aga tähendab, et sööt väärindatakse kiiresti ümber. Sundsulgimine. · Valgusreziimi muutmine. · Prakeeritakse haiged, vigased kanad ja kuked. · Valgustatakse 3 ööpäeva pidevalt. · Sööta ja vett antakse nagu varem. · Viimasel valguspäeval pannakse künadesse teokarpe ja ette jääb vesi. · Alates 4 päevast sööta ei anta, lühendatakse valguspäeva- 6 t. · Sööda andmist alustatakse 7-8päeval. · Esimesel söötmis päeval kiiresti ja vähe. Kõik peavad pääsema küna juurde.
-6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee
aastal pruunid roheliste okkaaluste triipudega. Okkad on 2- 3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, ühtlaselt teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt vähe heledamad. Okkad püsivad puul 4-8 aastat. Vili on tünjas ja valminult on see punane ja magusamaitseline. Puude viljakandvus algab täisvalguses 20-30 aastaselt, metsas kasvades 70-80 aastaselt. Viljuvad pea igal aastal kuni kõrge vanuseni, vilju levitavad linnud ja väikeimetajad. Harilik jugapuu talub väga hästi varju, valgusreziimi muutus põhjustab stressi ja pidurdab taimekasvu, kuid noorusest saati täisvalguses kasvanuna tuleb jugapuu edukalt toime. Jugapuule sobib mereline pehme kliima (max temp. -30 ºC). Jugapuu talub hästi ka linnaolusid. Eesti populatsioon on kohastunud ja allesjäänud eksemplarid on vastupidavad ja külmakindlad. Teiste okaspuudega võrreldes on jugapuu väga aeglase kasvuga. Väga hea võrsete moodustamisvõime tõttu kasutatakse jugapuid vormilõigatuna või pöetavate hekkidena (Laas 2004)
annaabi.ee 
