· Talvituvad · Elavad kivide, kändude vahel · Valgust eritavad elundid (lutsiferiin) · Euroopas 3 liiki 1. Lampyris noctiluca 2. Lamprohiza splendidula 3. Phosphaenus hemipterus Lampyris noctiluca · Enamlevinuim · Emane: Tiivutu 15-20 mm Pruuni värvi, roosakas nahk Viimases kolmes lülis valgusorganid · Isane Kuni 15 mm Pruun, nagu enamus mardikaid Suured silmad Helendab paari valgusorganiga kui häiritud Lamprohiza splendidula · Emane: 10-15 mm Lennuvõimetu kuid tiivad on olemas Kollakas Valgusorganid üle keha · Isane: Kuni 10mm Välimuselt sama, kuid väiksem Kaks helendavat "rõngast" keha tagaosas Phosphaenus hemipterus · Haruldaseim · Emane: 10 mm
Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur. Viie sekundi vältel väljapaisatud tindi abil värvib seepia kogu vee 5500-liitrises paagis, hiidkalmaar on aga suuteline sogastama vett sadade meetrite ulatuses. Eriti meisterlikult kasutab oma tinti pisiseepia, kes paiskab välja tindiportsjoni, mis võtab seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h
bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides). Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel: 1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad. Nähtus tugineb füüsikalisel prots e s s il, kus silmale nähtam atu elektro m a g n e e tilis e spektri UV ala, näit. lühilain elin e UV valgu s molekulide poolt ümb er m u u n d atak s e , nii et ta nend elt nähtava valgu s e n a tagasi pe e g el d atak s e .
Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur. Viie sekundi vältel väljapaisatud tindi abil värvib seepia kogu vee 5500-liitrises paagis, hiidkalmaar on aga suuteline sogastama vett sadade meetrite ulatuses. Eriti meisterlikult kasutab oma tinti pisiseepia, kes paiskab välja tindiportsjoni, mis võtab seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud. Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. Peajalgsed pisiseepialaste, kaheksajalglaste ja narmashaarmelaste sugukondadest on väheliikuva eluviisiga
annaabi.ee 
